Läti president Valdis Zatlers pani parlamenti laiali saates mängu iseenda võimalused saada tagasivalituks, märkis Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp.
Kasekamp: Zatlers mängib väga kõrgete panustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hinnangul astus Läti president eile parlamendi laiali saatmise algatamisest teatades väga äärmusliku ja julge sammu. «Nagu ta ise ütles, on ta selle sammuga ära mänginud oma presidendiks tagasivalimise võimalused. Teisipäeval pidid ju olema parlamendis presidendivalimised ning Zatlers oli veel hiljuti ainus kandidaat, ehkki ei olnud kindel, kas ta kogub parlamendi häälteenamuse. Nüüd äkitselt käib kogu mäng täispanga peale,» sõnas ta.
Kui president on teatanud parlamendi laiali saatmise algatamisest, aga rahvas seda ei toetaks, peaks hoopis president tagasi astuma ja jätkav parlament valiks uue.
«Oletatavasti tuleb rahvahääletus juba 30. juunil. See on pärast jaanipäeva – kuu aja pärast, kas siis inimesed ikka tulevad välja hääletama selle poolt?» arutles ta.
«See on väga kõrgete panustega mäng, mida president mängib,» tõdes Kasekamp.
Sellegipoolest arvas Kasekamp, et rahvas toetab hääletusel presidenti. «President tegi selle ettepaneku pärast seda, kui nägi vastukaja ja rahva reageerimist,» selgitas ta. «Hetkel tundub küll, et rahvas toetab presidenti. Kogu asi algaski ju rahva suurest meelehärmist selle olukorra üle, et seim ei suutnud anda korruptsiooni vastu võitlemise büroole luba ühe parlamendiliikme - Ainars Šlesersi – kodusid läbi otsida,» rääkis Kasekamp.
Korruptsioonitõrje büroo ulatuslikud läbiotsimised teiste Läti oligarhide Aivars Lembergsi ja Andris Škele kodudes ja büroodes olid algatatud, aga Šlesersi kui parlamendi liikme jaoks oli vaja luba.
«See tekitas Läti avalikkuses raevutormi, et Läti õigusorganid teevad oma tööd ja seda takistab parlament, kes kaitseb üht oma liiget, kes on avalikkusele tuntud kui üks riigi oligarhidest, kellel poliitika ja rahaasjad väga tihedalt läbi põimunud ja keda avalikkus on juba aastaid korruptsioonis kahtlustanud,» rääkis Kasekamp.
Võitlus demokraatia erastamise vastu
«Nagu Zatlers kõnes ütles, on see väga murettekitav alarm: midagi on sügavalt mäda selle parlamendiga. Korruptsioon on Läti avalikus elus ja poliitikas olnud aastaid suur probleem,» sõnas ta.
Selle põhjal arvas Kasekamp, et Zatlers näitas selle sammuga, et on suur Läti patrioot. «Minu Läti kolleegid ei kipu küll arvama, et Zatlersi käik oleks olnud isiklikust ambitsioonist tingitud, ikka oli see poliitilise korruptsiooni ja oligarhide vastu võitlus.»
Presidendi otsuse peavad valijad rahvahääletusel heaks kiitma ning siis tuleb uued parlamendivalimised välja kuulutada.
Kasekamp tõi esile ka Läti presidendi mõtet, et ta astub välja «demokraatia erastamise vastu Lätis». «See on väga tabav sõnastus – need suured niiditõmbajad on rahastanud erakondi ja see on tekitanud Läti poliitilises elus ummiku,» selgitas ta.
Kasekamp märkis, et tegelikult Lätis presidendil väga suurt võimu polegi, need võimupiirid sarnased Eesti presidendi omaga. «See oli kõige äärmuslikum relv, mis tal oli – otseselt mõjutada sisepoliitikat.»
«Mis saab edasi? See on kõrgete panustega mäng. Eelmise aasta oktoobris, kui valitsus valiti tagasi, tundus, et mingi stabiilsus on Lätis saavutatud, kuid nüüd on jälle kõik õhus,» arutles välispoliitika ekspert.