:format(webp)/nginx/o/2018/07/05/8118372t1h86b5.jpg)
Philadelphia välispoliitika uurimise instituudi raport paljastab Venemaa võimaliku seotuse Montenegros 2016. aastal planeeritud riigipöördekatse ja valitsusjuhi atentaadiga.
Vene sõjaväeluurajad aitasid korraldada Montenegro valitsusjuhi ebaõnnestunud atentaati (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Montenegro poliitiline opositsioon kavatses 16. oktoobril 2016. aastal toimunud parlamendivalimistele eelnenud päeval korralda riigipöördekatse, mille raames kukutada võimult NATO-ga liitumist pooldav peaminister Milo Đukanovići poolt juhitud Demokraatlik Sotsialistide Partei (DPS).
Ametnike info kohaselt algatati see sündmus 2016. aasta alguses Venemaa sõjaväeluure (GRU) ja FSB suuniste alusel ja nende rahalisel toel. Süüdistuse kohaselt maksid Vene luureagendid Eduard Shishmakov ja Vladimir Popov riigipöördekatse läbiviimiseks vajalike relvade ja krüptitud telefonide ostmise eest 200 000 dollarit.
Montenegro poolelt pidi plaani põhiline läbiviija olema endine Serbia politsei eriüksuse juht, Kosovo sõjas ja Albaania separatistide vastu võidelnud Bratislav Dikić.
Uurimine paljastab, et 50 Vene sõjaväeluure ametnikku sisenesid läbi Serbia illegaalselt Montenegrosse ööl enne planeeritud riigipööret, mille kavandamist oli alustatud mitu kuud varem.
Nende plaan oli õhutada poliitilist vägivalda, mis viiks üleriigiliste protestideni. Väidetavalt Moskva poolt välja mõeldud kava nägi ette 20 Montenegro politseinikuks maskeeritud inimese tungimise parlamendihoonesse, kus nad pidid avama tule valimiste eelõhtul protestiks kogunenud inimeste vastu.
Riigipöörde õnnestumine oleks kaasa toonud riigis hädaolukorra väljakuulutamise, mis omakorda võimaldanuks valitsuse üle võimu võtta venemeelsetel ja NATO-sse astumise vastastel poliitikutel.
Lisaks oleks riigipöörde läbiviijad puhkenud kaose varjus sooritanud atentaadi peaminister Milo Đukanovići vastu.
Riigipöördekatse suudeti valimispäeva hommikul nurjata ja 20 Serbia ning Montenegro päritolu inimest vahistati, neist 14 viibivad tänaseni vahi all. Venemaa luureagendid jõudsid riigist põgeneda.
Venemaal on Montenegro osas mitmed erihuvid. 600 000 elanikuga Montenegrot külastab igal aastal rohkem kui 300 000 vene turisti ja riigi rannik on täidetud vene oligarhide jahtidega. Meeldiv puhkusepaik pole aga põhjus, miks Venemaa Montenegros toimuva vastu nii suur huvi tunneb.
Nimelt on Moskva mitu aastat teinud lobitööd selle nimel, et saada luba kasutamaks Montenegro sadamaid sõjalaevade tankimiseks ja parandamiseks. Pärast seda, kui Süürias Tartuse linnas asuva mereväebaasi kasutamise võimalikkus sattus kahtluse alla, alustas Venemaa uute sadamate otsimist.
Moskva tegi Montenegrole ettepaneku lubada Vene laevade sildumist eritingimustel, mis võimaldaksid territoriaalvete ulatuslikku kasutamist. Peaminister Đukanović keeldus selliste eritingimuste lubamisest, misjärel kavatses Venemaa aidata Montenegros võimule valitsuse, mis pööraks tagasi riigi Euro-Atlantilise integratsiooni püüdlused ja oleks Venemaa suunal sõbralikum.
Raporti üks autoritest Richard Kraemer loodab, et juurdluse info avaldamine näitab avalikkusele, et Venemaa võib kasutada NATO-ga liitumise takistamiseks riikides vägivaldseid meetodeid ja Montenegro juhtumit tuleks võtta tõsiselt.
Balkani ekspert Londoni Majanduskoolis James Ker-Lindsay aga sõnab, et kuigi Moskva seotusele Montenegro riigipöördekatsega on palju asitõendeid, siis paistab selle läbiviimine siiski veidi amatöörlik. Ta usub, et kui Kreml tõesti oleks soovinud Montenegros segadust luua, oleks ta sellega paremini hakkama saanud.
Siiski on käimasolev juurdlus märgilise tähendusega ja näitab Mark Simakovskyi, kes on Venemaa ekspert Põhja-Atlandi Nõukogus, sõnul, et Venemaa sekkumise risk Balkanimaades toimuvasse on kõrge.