Rahusobitaja Venemaa võttis käsile Mägi-Karabahhi

Vene president Dmitri Medvedev (vasakul) koos oma Armeenia ametivenna Serž Sargsjaniga 21. oktoobril Jerevanis.

FOTO: ITAR-TASS

Venemaa initsiatiivil president Dmitri Medvedevi residentsis allakirjutatud Mägi-Karabahhi-teemaline resolutsioon on Kremli järjekordne üritus näidata Moskvat postsovetlikus ruumis rahusobitajana.


Moskva lähedal aset leidnud Armeenia ning Aserbaidžaani riigipea kohtumine päädis resolutsiooniga, mille peamiseks väärtuseks on vaenupoolte esmakordne kinnitus soovist leida 1988. aastal puhkenud territoriaalkonfliktile sõjaväline lahendus pärast 1994. aastal sõlmitud relvarahu.



Muu hulgas kinnitas kokkulepe veel kord konflikti lahendamiseks elluäratatud OSCE Minski rühma rolli tähtsust, kuhu kuuluvad vahendajatest Venemaa, Prantsusmaa ja USA. Ning lõpetuseks tõdevad riigipead meetmete olulisust, mis tõstavad nende omavahelise usalduse taset.



Nädala eest oma ametissenimetamise tseremoonial ütles Aserbaidžaani president Ilham Alijev, et Mägi-Karabahhil ei tasu loota iseseisvusele ei täna, kümne ega ka 50 aasta pärast.



Tegu oli postsovetlikus ruumis lahvatanud veriseima konfliktiga, mil Nõukogude impeeriumi lõpupäevil üritas samanimeline autonoomne piirkond lüüa lahku Aserbaidžaanist. Sõjategevuse tagajärjel sai surma umbes 15 000 inimest ning miljon pidi oma kodust lahkuma.



Mägi-Karabahh on järjekorras teine konflikt postsovetlikus ruumis, mille suhtes Venemaa hakkas Gruusia sõja järel ilmutama suurt aktiivsust.



Siiani külmutatuna püsinud konfliktid on ka üheks põhjuseks, miks Venemaa pole saanud kõikehõlmavat toetust oma sissetungile Gruusiasse teistest SRÜ riikidest. Suurel osal neist on omavahelisi territoriaalprobleeme, millest Mägi-Karabahhi kõrval on üks tuntumaid Moldova Transnistria separatistliku piirkonna keerukas küsimus.



Kohe pärast sõda Gruusias on Moskva ilmutanud aktiivsust ka Transnistria suunal. Nii on Vene välisminister Sergei Lavrov öelnud, et Transnistria küsimus on lahendusele lähemal kui kunagi varem ning et pooled võivad pöörduda tagasi 2003. aastal koostatud kava juurde, mis nägi ette Vene sõjalise kohaloleku põlistamist piirkonnas järgmiseks 30 aastaks.

Tagasi üles