/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/11/03/89378t1h63bc.jpg)
Tiibeti usujuht dalai-laama vihjas võimalusele, et ta võib peagi ametist loobuda. Usujuht tunnistas ka kaotust suhtluses Pekingiga piirkonnale suurema autonoomsuse saavutamisel.
Dalai-laama vihjas võimalikule tagasiastumisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ametist loobumine on minu inimõigus,» kinnitas 1950. aastal 14. dalai-laamaks pühitsetud Tenzin Gyatso, kelle sõnul on ta oma positsioonist juba praegu poolenisti loobunud, vahendas AFP.
Dalai-laama tuletas meelde, et ta on 16-aastaselt kandnud vastutust Tiibeti olukorra eest. Tema hinnangul on palju noori ja lootustandvaid isikuid, kes võiksid tema mantlipärijaks saada.
73-aastane dalai-laama soovib seejuures rahvalt küsida, kas jätkata Tiibeti iidset traditsiooni, mille kohaselt nimetatakse oma järeltulija ametisse tunnustades tema taaskehastumist. Tiibet on seejuures ainus maailma riik, kus riigi poliitiline kui ka religioosne juht valitakse reinkarnatsiooni teel.
Sel nädalal algavad Pekingis läbirääkimised Tiibeti esindajate ja Hiina võimude vahel. Jaapanis visiidil viibiv dalai-laama julgustas tiibetlasi olema suhetes Pekingiga avatud kõikidele variantidele.
«Minu usaldus Hiina valitsuse vastu on muutunud õhemaks. Mahasurumine (Tiibetis) süveneb ja ma ei saa teha nägu, et kõik on korras,» ütles dalai-laama pressikonverentsil.
«Pean tunnistama läbikukkumist. Meie lähenemine pole viimastel aastatel Tiibetis positiivseid muutusi toonud ja seepärast on süvenenud ka kriitika. Seepärast pole teist alternatiivi kui küsida rahva käest,» lisas 1989. aastal Nobeli rahupreemia pälvinud dalai-laama.
Sel kuul toimuvad ka tiibetlaste kohtumised, kus arutatakse edasisi võimalusi suhetes Hiina valitsusega, mille liikmed süüdistavad dalai-laamat Tiibetis rahutuste ja setsessionistlike meeleolude õhutamises.
Esimene kohtumine Dharamshalas toimub 17. novembril, kui kohtuvad Tiibeti pagulaskonna esindajad. Teine kohtumine leiab asset New Delhis, kuhu kogunevad Tiibeti rahvusvahelised toetajad.
Analüütikute hinnangul võivad need kaks kohtumist tähendada põhimõttelist muudatust Tiibeti eksiilvalitsuse poliitikas, sest katsed enesemääramise saavutamisele pole soovitud tulemust toonud.
Varem on rahvusvahelises meedias ilmunud teateid, et kohtumisel võidakse loobuda budismi põhimõttetest lähtuvast niinimetatud keskmise tee poliitikast, mille eesmärk on taotleda Tiibetile ulatuslikku autonoomiat.
Dalai-laama kinnitas juba 80ndatel, et tema eesmärk pole taotleda Tiibeti eraldumist Hiinast. Seetõttu on ta teinud ka mitmeid kompromissettepanekuid Tiibeti probleemi lahendamiseks, mis pole olnud aga meeltmööda radikaalsemalt meelestatud tiibetlastele, kes nõuavad piirkonnale täielikku iseseisvust.
«Loodetavasti nende arutelud ei kujune emotsionaalseks, vaid on itelligentsed ja hoolikalt läbimõeldud,» ütles dalai-laama, kelle hinnangul peaksid iseseisvuse taotlejate meeled olema avatud kõikidele võimalustele.