Iraani happerünnaku ohver ootab kättemaksu

Ameneh Bahram hoidmas käes fotot iseendast enne happerünnakut Foto: SCANPIX

Ameneh Bahrami on noor naine, kes langes 2004. aastal julma happerünnaku ohvriks. Nüüd soovib ta oma näo hävitajaga sama teha – tilgutada tallegi hapet silma.

Šariaadi ehk islamiseaduste süsteemi kohaselt on tal õigus qisas’ele, mis tähendab samaväärsust või analoogiat. Võimalus on sätestatud ka Iraani seadusandluses, kuigi praktikas leiab see harva kasutust.

2004. aastal oli Bahrami kaunis inseneriks õppiv tudeng, kes töötas kooli kõrvalt ühes Teherani laboratooriumis. «Ma olin väga kaunis tüdruk“, sõnas ta ise BBC-le. «Palju poisse ning isegi mõned ülikooli õppejõud käisid mu kätt palumas».

Nende hulgas oli ka Majeed Movahidi. Mehe ema helistas Bahrami perekonnale, et veenda neidu abielluma oma pojaga. Bahrami keeldus. Järgnes ähvarduskõnede laviin, autoriteks nii poeg kui ka tema ema. Lõpetuseks lubas mees naise elu sellisel kombel hävitada, et enam keegi temaga abielluda ei tahaks.

Naine pöördus seepeale politsei poole, kuid kuna Movahidi polnud teda füüsiliselt ohustanud, ei saanud politseinikud midagi ette võtta.

Kaks päeva hiljem toimus rünnak – Bahrami oli koduteel, kui kohtas imelikult naeratavat Movahidi. Siis tundis naine, et talle on midagi näkku visatud. Algul arvas ta, et tegu on kuuma veega, kuid põletava tunde järgi sai õige pea aru, et teda tabas hape.

Haiglasse jõudes oli tema vasak silm sedavõrd kahjustanud, et arstid seda päästa ei suutnud. Parema silma opereerimiseks sõitis Bahrami Barcelonasse, reisi toetas tollane president Mohammad Khatami. 2005. aastal sai riigipeaks Mahmoud Ahmadinejad ning sellega kuivasid kokku ka raviks eraldatud summad.

Rahatu naine lõpetas Barcelona kodutute naiste varjupaigas. Sellega tema üleelamised veel ei lõppenud. Varjupaigas lõi naise allesjäänud silmas välja põletik. «Puhastasin oma silma taskurätikuga ning läksin siis seda ära viskama. Prügikasti ääres seistes mõistsin, et taskurätik on veidralt raske», ütles ta BBC-le antud intervjuus.

Just see – silma kaotamine – muutis naise suhtumist oma ründajasse. 2008. aastal saavutas ta kohtus võidu. Ründaja Movahidi mõisteti vangi, lisaks pidi ta tasuma oma ohvrile valuraha.
See polnud siiski kogu kohtuotsus. Samaväärsus-õigusele tuginedes ning ohvri nõudel otsustas kohus, et Movahidi tuleb happega pimedaks muuta.

Protsessi on sekkunud inimõiguslased, kes nõuavad, et Bahrami oma nõudest loobuks. Rahvusvahelise inimõigusi kaitsva organisatsiooni Amnesty International’i Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika Programmi asedirektor Hassiba Hadj Sahraoui sõnul on uskumatu, et Iraani võimuesindajad kavatsevad sellist karistust täide viia. «Olenemata sellest, millise kuritöö Movahidi korda saatis, on happe abil pimedaks muutmine julm ning ebainimlik karistus»
, ütles ta BBC-le.

Bahrami pole senini meelt muutnud. Ta ütleb, et kui ta andestab, ei saa ta selle andestamise eest midagi. Sama kehtib ka nägemise kohta: kui ta võtab Movahidilt nägemise, ei saa ta samuti midagi. Kuid nagu sõnab naine: «Ma tahan, et sellised inimesed nagu Movahidi teaksid, et kuritegudele järgneb karistus».

Algselt 14. mail toimuma pidanud protseduuri on korduvalt edasi lükatud, praeguse seisuga pole uut kuupäeva välja kuulutatud.