/nginx/o/2018/07/09/8483139t1h79fa.jpg)
Recep Tayyip Erdoğan vannutati täna teiseks ametiajaks Türgi presidendiks volitustega, mida on põhiseaduse muutmisega tunduvalt laiendatud.
Taas Türgi presidendiks vannutatud Erdoğan sai varasemast suurema võimu (1)
9. juuli 2018, 17:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erdoğan andis riigipeana ametivande parlamendi erakorralisel istungil ning osaleb seejärel presidendipalees suurejoonelisel tseremoonial, millega märgitakse Türgi üleminekut presidentaalsele valitsemissüsteemile.
«Vannun oma au nimel suure Türgi rahva ees, et töötan erapooletult kohuse täitmiseks, mille olen endale võtnud,» lausus president vannet andes.
Erdoğan võitis 24. juuni ennetähtaegsed presidendivalimised esimeses voorus, kogudes 52,5 protsenti häältest.
/nginx/o/2018/07/09/8483153t1h41f2.jpg)
Presidendi ametissevannutamisega jõustub Türgis presidentaalne süsteem, millele rahvas 2017. aasta aprillis referendumil napi toetuse andis.
Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) jäi samal päeval peetud parlamendivalimistel ilma parlamendienamusest, kuid koos Rahvusliku Liikumise Parteiga (MHP), kellega ta on sõlminud poliitilise liidu, on võimuparteil võimalik parlamendis ülekaal säilitada.
Erdoğan on Türgi president alates 2014. aasta augustist, aastatel 2003–2014 oli ta peaminister.