/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/09/8495334t1h92f4.jpg)
Etioopia ja Eritrea ei ole enam sõjajalal, kinnitasid naaberriigid pärast ajaloolist tippkohtumist esmaspäeval ühisavalduses.
Etioopia ja Eritrea matsid sõjakirve maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eritrea infominister Yemane Gebremeskel tsiteeris Twitteris «rahu ja sõpruse ühisdeklaratsiooni», mille kohaselt «kahe riigi vahel kehtinud sõjaseisukord on lõppenud ja sisse on juhatatud uus rahu ja sõpruse ajastu».
«Mõlemad riigid töötavad lähedase koostöö edendamise nimel poliitilises, majandus-, ühiskondlikus, kultuuri- ja julgeolekusfääris,» lisas Yemane.
Tema sõnul allkirjastasid kokkuleppe Etioopia peaminister Abij Ahmed ja Eritrea president Isaias Afwerki esmaspäeva hommikul Eritrea pealinnas Asmaras.
Deklaratsioonis seisis, et kaks riiki taastavad diplomaatilised, kaubandus-, transpordi- ja kommunikatsioonisidemed ja omavaheline piir taasavatakse.
Ühisavaldus võeti vastu pühapäeval alanud Eritrea ja Etioopia liidrite ajaloolisel tippkohtumisel Asmaras.
«Me leppisime kokku, et lennufirmad alustavad tegevust, sadamad muutuvad ligipääsetavaks, inimesed saavad hakata kahe riigi vahel liikuma ning saatkonnad taasavatakse,» ütles Etioopia peaminister.
«Me lammutame selle müüri ja ehitame armastusega silla kahe riigi vahele,» lausus Abij.
Pühapäeva õhtul teatas Abiy kantseleiülem Fitsum Arega telefoniteenuste taastamisest riikide vahel.
Etioopia riiklik uudisteagnetuur Fana Broadcasting Corporate teatas, et lennufirma Ethiopian Airlines alustab kahe riigi pealinnade vahel lende juba järgmisel nädalal.
ÜRO peasekretär António Guterres ülistas peadpööritavat rahuprotsessi kui «väga tähtsat lootuse sümbolit mitte ainult kahele riigile ja Aafrikale vaid kogu maailmale».
Etioopia ja Eritrea suhted on jäised alates 1998.-2000. aasta piirisõjast, milles hukkus umbes 80 000 inimest. Vaen süvenes veelgi, kui Etioopia keeldus loovutamast Eritreale 2002. aasta kokkuleppe järgi kuuluvat territooriumi. ÜRO toetatud piirikomisjon otsustas toona, kuidas jagatakse ära piirisõjast tingitud vaidlusalused alad.
ÜRO otsus annab Eritreale suured alad kahe riigi piiril, muuhulgas tänaseni Etioopia okupatsiooni alla oleva Badme linna.
Valitsev Etioopia Revolutsiooniline Demokraatlik Rahvarinne (EPRDF) teatas juunis, et viib täielikult ellu otsuse, mida Etioopia oli 16 aastat ignoreerinud.
Nii Etioopia kui ka Eritrea on toetanud naaberriigis sissirühmitusi, mille eesmärk on kukutada sealne valitsus, kuid esinenud on ka kahe riigi relvajõudude kokkupõrkeid vaidlusalusel piiril.
Kunagine Etioopia provints, millele kuulus kogu riigi Punase mere rannajoon, Eritrea hääletas 1993. referendumil iseseisvuse poolt, kuid sattus naaberriigiga piiri demarkeerimisega seotud tülide tõttu peagi sõjajalale.
Etioopia jäi Eritrea eraldumisega ilma väljapääsust merele ning riik on sestsaadik toetunud merekaubanduses Djiboutile.
Eritrea valitsus on kasutanud Etioopia agressiooniohtu oma rahva rõhumiseks poliitikatega, mille seas on tähtajatu ajateenistus meestele, mida ÜRO on võrrelnud orjusega.