Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/11/04/89873t1hab86.jpg)
Kaheks kogukonnaks lõhenenud Vahemere saare taasühendamise üle peetavatel läbirääkimistel pole seni läbimurret toimunud.
3. septembril alanud läbirääkimistel pole oodatud muutust saare staatust puudutavate küsimuste osas suudetud saavutada, vahendas Türgi uudisteagentuuri Anatolia teadet New York Times.
Kreeka kogukonna esindaja ja ühtlasi Küprose president Demetris Christofias ja türklaste liider Mehmet Ali Talat kohtusid esmaspäeval sel aastal juba kuuendat korda, kuid vaatamata suurema eduta kulgenud läbirääkimistele on mõlemad liidrid avaldanud lootust, et küsimus õnnestub lahendada juba sel aastal.
Analüütikute hinnangul on see küll viimaste aastate parim võimalus konflikt lõplikult lahendada, kuid nad ei usu, et Küprose probleem õnnestuks lahendada juba järgmise kahe kuu jooksul.
Kõneluste käigus loodetakse leida vastastikku vastuvõetav lahendus, mis kaitseks nii kreeklaste kui ka türklastest vähemuse huve. Hiljem toimuks mõlemas kogukonnas uus rahvahääletus.
Kõnelused sattusid ummikusse ka nelja aasta eest, kui Euroopa Liiduga ühinenud riigi kreeklastest elanikkond lükkas referendumil tagasi ÜRO rahuplaani.
1974. aastal toimus Küprose rahvuskaardi üksuste toel riigipööre, mille eesmärgiks oli saare ühendamine Kreekaga. Türgi tõi kaasmaalaste kaitsele viidates Küprosele oma väed ja kuulutas 1983. aastal saare põhjaosas välja Põhja-Küprose Türgi vabariigi, mida rahvusvahelisel tasandil on tunnustanud ainult Türgi.
Euroopa Liiduga ühinenud kreeklaste vabariigi vastasseis on saanud suureks takistuseks Türgi pürgimusele pääseda tulevikus sama bloki ridadesse. Samuti pole kadunud kahe saare kogukonnavahelised vägivallapuhangud.