/nginx/o/2011/05/18/588512t1h27fb.jpg)
Vene asekaitseminister Anatoli Antonov ütles päevalehele Kommersant antud intervjuus, et Venemaa seisukoht Euroopasse rajatava raketikilbi osas on muutunud.
Kommersant: Venemaa seisukoht raketikilbi osas on muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord on oluliselt muutunud. Kui varem ütlesime raketikaitse kohta ei, ei ja veelkord ei, siis nüüd ütleme, et jah, aga teatud tingimustel,» selgitas Antonov, kelle sõnul soovib Venemaa juriidilist garantiid, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. «Muidu poleks koostööl mõtet,» lisas Antonov uudistevõrgu AFP vahendusel.
Samuti soovib Venemaa detailseid andmeid raketikaitsesüsteemi kohta. Näiteks, kui palju ja millist tüüpi püüdurrakette kasutatakse, kui kiiresti need lendavad ning kuhu raketid ning radarid paigutatakse.
Antonovi sõnul ei esita Venemaa raketikaitset puudutavas dialoogis ultimaatumeid ja seda isegi ka juhul, kui lääneriigid pole huvitatud Venemaa ettepanekust jagada raketikaitsesüsteem sektoriteks, millest osa hakkaks kontrollima Venemaa.
«Kõige tähtsam on kokku leppida koostöö põhimõtetes, mis on vastuvõetavad mõlemale poolele,» lisas Antonov.
Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov kohtub ülehomme Brüsselis NATO esindajatega. Kommersandi teatel püüab Serdjukov kohtumisel veenda alliansi Venemaale soodsa kokkuleppe sõlmimiseks.
Möödunud aastal jõudis allianss Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele raketikaitsekilbi arendamises, mis kaitseks nii NATO liikmesriike Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril. Kava näeb ette USA püüdurrakettide ja radarite paigutamist Euroopa territooriumile.
Lissaboni NATO tippkohtumisel alliansi 28 liikmesriigi heakskiidu pälvinud uus strateegiline kontseptsioon nimetab koostööd Venemaaga strateegiliset tähtsaks, kinnitades, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu. Kuigi NATO lubas teha Venemaaga koostööd ka kavandatavas raketikaitsesüsteemis, pole selge selle avatus Venemaale.
Seejuures on USA ja NATO kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist lähtuvast ohust.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.
Venemaa president Dmitri Medvedev on varem hoiatanud, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb võtta kasutusele vastuabinõud ehk arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali. «Kuid see oleks väga halb stsenaarium, mis viiks meid tagasi külma sõja ajajärku,» tõdes Medvedev möödunud kuul.