/nginx/o/2011/05/19/589736t1h3575.jpg)
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni sõnul ei anna allianss Venemaale seaduslikku garantiid, mida Moskva on raketikilbiküsimuses nõudnud.
NATO keeldus Venemaa ettepanekust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige lootustandvam tee suurema usalduse tekkimise suunas on rohkem arutelu, poliitilist debatti ja vahetamist, mitte aga keerulised juriidilised valemid, milles on raske kokku leppida ja mida 29 (NATO) riigis ratifitseerida,» lausus AFP teatel Rasmussen Vene uudisteagentuurile Interfax antud intervjuus.
Venemaa on seisukohal, et Euroopasse plaanitava raketikaistesüsteemi saab rajada vaid juhul, kui lääneriigid annavad Kremlile juriidilise garantii, et lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu.
Vene päevalehe Kommersant andmetel soovib Venemaa ka detailseid andmeid raketikaitsesüsteemi kohta. Näiteks, kui palju ja millist tüüpi püüdurrakette kasutatakse, kui kiiresti need lendavad ning kuhu raketid ning radarid paigutatakse.
Ka on Venemaa teinud ettepaneku jagada raketikaitsesüsteem sektoriteks, millest osa hakkaks kontrollima Venemaa. NATO pole nende nõudmistega aga nõustunud ning Rasmusseni sõnul peaksid Venemaa ja alliansi raketikaitsesüsteemid jääma eraldi.