Täna annab europarlament avalöögi arutelule selle üle, milline peaks välja nägema ELi rahakoti sisu selle kümnendi lõpuni, soovitades hoolimata majandussurutisest ühiseelarvet mitte kärpida.
Algavad vaidlused euroliidu rahakoti sisu üle
«Ma loodan, et me ei kärbi liiga palju,» tunnistas Soome konservatiivist eurosaadik Ville Itälä eile vastuseks Postimehe küsimusele, mis on tähtsaim teema ELi uute finantsperspektiivide arutelus. «Sest asju koos tehes saame oma raha eest rohkem.»
See on võitlus, mida parlament pidas möödunud aasta lõpus ka tänavuse eelarve üle. Vastasteks Euroopa Komisjon ja liikmesmaade valitsusi esindav liidunõukogu, kus domineeris kitsim lähenemine ühiseelarvele.
Uue arutelu puhul haaras aga parlament, mis Lissaboni lepinguga eelarveküsimustes jõudu juurde saanud, kinni võimalusest esitada seisukohad esimesena. Paari nädala pärast tuleb oma positsiooniga välja Euroopa Komisjon. Nüüd on teema aga palju laiem – ELi finantsperspektiivid pärast 2013. aastat ehk siis raam, mis paneb üldjoontes paika pikemaajaliste eelarvete sisu. Lahtine on, kui pikalt finantsperspektiiv teha – kas jätkata nii nagu seni ehk teha see seitsme aasta kaupa või võtta vahemikuks viis või kümme aastat.
Euroopa Komisjoni arvatakse praeguse seisuga eelistavat kümneaastase tsükli kehtestamist, kus perioodi keskel vaadataks jaotus üle ning oleks võimalik teha muudatusi rubriikide sees ja hinnata ümber programmide prioriteete. Nimelt on seoses uue finantsperspektiiviga räägitud selle pikaajalisusega kohati kaasnevast paindumatusest.
«Olukorrad muutuvad väga kiiresti – pool aastat on juba üsna pikk periood, kuidas me saame näha viis aastat ette? See pole võimalik, me vajame rohkem võimalusi raha ühest kohast teise liigutada,» rääkis Itälä.
Tema sõnul on möödunud nädalal puhkenud kurgikriis suurepärane näide ootamatusest, millele reageerimise teeb jäik eelarveperspektiiv raskemaks. «Mõnikord on meil gripp, mõnikord on meil metsatulekahjud – mis iganes, mida me praegu ette kujutada ei oska,» sõnas ta.
Lisaks paindlikkusele on parlamendi eelarvekomisjonis töötava Itälä sõnul mündi teine pool see, et EL peab õppima oma raha paremini kasutama. «Praegu kasutame palju raha mitte nii heal otstarbel,» leidis ta. «Näiteks Hispaanias näete, kuidas viie viimase aasta jooksul on valesti kasutatud sadu miljoneid.»
Itälä sõnul on Hispaanias raha antud valedel alustel, eurosummasid valesti hallatud ja ka lihtsalt väärkasutatud. «Ja see on üsna suur raha,» rõhutas ta, lisades, et Hispaania on vaid üks hullemaid näiteid, on ka teisi – näiteks Kreeka.
«Eesti ja Soome – meie oleme head näited,» kiitis Itälä. «Mistap meie saame sellest probleemist rääkida, hispaanlased ei taha sellest rääkida, kuid me peame seda tegema, muidu jätkub raha kasutamine mitte nii headeks eesmärkideks.»
Ka sotsist eurosaadik Ivari Padar tunnistas, et kohati tunduvad ELis liikmesmaadele kehtivat justkui erinevad reeglid. «Ivari Padar on kõigis oma ministrikohtadel tajunud, et meid võetakse karmilt,» rääkis ta. «Me oleme karmilt oma asjad ära teinud, oli see Eurostati kriitika, kas või see, kui meil oli see neoforseliuslik kooliprojekt «Koolid korda».»
«Peame jõudma rangete reegliteni,» sõnas Itälä. «See pole lihtne, sest meie kultuurid on nii erinevad, kuid me ei saa loobuda, kuna mõned ütlevad, et see ei ole hea.»
Soome eurosaadik nentis, et see pole lihtne, sest tema kodumaa moodi n-ö netomaksjad ehk riigid, kes panustavad ühenduse ühisrahakotti rohkem, kui nad sealt tagasi saavad, on ELis vähemuses. «On suuri riike, kes kasutavad rohkem, kui annavad, ning kui nad on enamuses, siis nad otsustavad, mis saab,» tõdes ta.
Itälä tõdes siiski, et täna europarlamendis toimuv arutelu on alles algus. «See, mida me praegu otsustame, võib väga hõlpsalt olla erinev sellest, mida me räägime septembris. Ja liidunõukogu – riikide juhid – otsustavad tegelikult,» ütles ta. «Kuid loomulikult on tähtis, et me tõstatame teema ja ütleme välja oma arvamuse.»