/nginx/o/2008/11/05/90242t1h36a2.jpg)
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev süüdistas oma tänases olukorrast riigis sõnavõtus Ameerika Ühendriike nii üleilmses finantskriisis kui ka Gruusia sõja vallapäästmises ning ähvardas vastuseks laienevale raketikilbile paigutada lühimaaraketid Kaliningradi oblastisse.
Esimest korda tähtsa ülevaatliku sõnavõtuga rahvasaadikutele ja senaatoritele esinenud Medvedevi hinnangul on «kogu planeedi» finantsturud vedanud langusse USA majandus, vahendas AFP. Ta lisas, et see üleilmne kriis pole veel kaugeltki lõppenud.
Washingtoni suunas lendasid Kremlist täna ka teravad kriitikanooled hiljutise Gruusia sõja pärast, mis Vene riigipea hinnangul vallandus just USA eelarvamusliku suhtumise tõttu.
Medvedev teatas venelastele suurtel telekanalitel otse üle kantud pöördumises, et augustis puhkenud sõda oli USA administratsiooni «presumtiivse poliitika tagajärg» ning lääne reaktsioonid sellele märk topeltstandarditest. Ta rõhutas aga seejuures, et Moskva ei kavatse Kaukaasias taganeda.
Venemaa presidendi sõnul kasutati konflikti selles regioonis ära ettekäändena NATO sõjalaevade viimiseks Mustale merele ning seejärel ka USA raketitõrjesüsteemide paigutamiseks Euroopasse.
USA raketikilbi laiendamine toob tema sõnul tingimata kaasa Venemaa vastumeetmed, millest üheks oleks Iskander-tüüpi lühimaarakettide paigutamise Kaliningradi oblastisse, mis jääb Poola ja Leedu vahele.
Medvedev pidas täna presidendina föderaalassamblee mõlema koja liikmete ees oma esimese kõne olukorrast riigis, milles ta pühendus venelaste majandus- ja sotsiaalprobleemidele, aga ka tähtsatele välispoliitilistele küsimustele.
Ameerika Ühendriikides selgusid samal ajal eilsete presidendivalimiste tulemused, mis viivad jaanuarist Valgesse Majja mustanahalise demokraadi Barack Obama.
Medvedev ütles oma tänases sõnavõtus, et Venemaa loodab uuelt administratsioonilt Washingtonis otsust kahe suurriigi vaheliste sidemete tugevdamise kasuks. «Me loodame, et meie partnerid valivad täisväärtuslikud suhted Venemaaga,» märkis ta.
Vene välisministeerium oli vahetult enne riigipea sõnavõttu juba teatanud, et Moskva ootab Ühendriikidelt «värskeid lähenemisi», vastamaks «21. sajandi uutele väljakutsetele ja ohtudele».