/nginx/o/2008/11/06/90473t1h9b4d.jpg)
NATO tunnistas tõsist muret Venemaa plaanide pärast viia lühimaaraketid Poola ja Leedu külje alla, kaheldes selle käigu vastavuses rahvusvaheliste relvastuskontrolli mehhanismidega.
NATO reageeris Medvedevi ähvardustele murelikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme näinud pressis teateid president Medvedevi avaldusest, mis puudutab Iskanderi rakettide paigutamist Kaliningradi oblastisse,» ütles Robert Pszczel agentuurile AFP.
«Kui see kinnitust leiab, tekitab see tõsiseid muresid olemasolevate relvastuskontrolli kokkulepete pärast, mis on olulised Euroopa julgeolekule.»
Pszczeli sõnul ei aita lühimaa raketikomplekside ilmumine Kaliningradi oblastisse kuidagi kaasa NATO-Vene suhete parandamisele. Moskvaga pole allianss regulaarseid kohtumisi pidanud juba augustist, kui Vene väed tungisid Gruusiasse.
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ähvardas oma eilses aastakõnes olukorrast riigis, et ta laseb relvajõududel paigutada Iskanderi raketikompleksid Poola ja Leedu vahele neutraliseerimaks USA raketikilbist lähtuvaid ohte Ida-Euroopas.
Iskanderi lühimaaraketid, NATO koodnimega SS-26 Stone, suudavad venelaste väitel pärast järgmisel aastal lõppevat uuenduskuuri lennata kuni pooletuhande kilomeetri kaugusele.