Venemaa president Dmitri Medvedev võib taanduda oma ametist juba järgmisel aastal, et sillutada teed Vladimir Putini tagasitulekuks Kremlisse, kirjutas täna riigipea aastakõnet käsitlenud ajaleht Vedomosti anonüümsetele allikatele viidates.
Putin võib naasta juba aasta pärast
Medvedev tegi eile föderaalassambleele peetud aastakõnes ettepaneku pikendada presidendi ametiaega praeguselt neljalt aastalt kuuele.
Vedomosti andmetel on see aga osa plaanist, mille lõi juba mullu eelmise presidendi Vladimir Putini personaliülem Vladislav Surkov, vahendas Reuters.
Surkovi plaani kohaselt viiks Medvedev varem välja pakutud muudatused konstitutsiooni sisse ning teostaks ka ebapopulaarsed sotsiaalreformid, et praegu peaministri ametis tegutsev Putin saaks seejärel naasta Kremlisse juba pikemaks perioodiks.
Medvedev võiks väljaande arvates tagasiastumise põhjuseks tuua näiteks asjaolu, et riigi põhiseadust on muudetud ning kuulutada seetõttu välja uued valimised, mis toimuksid juba 2009. aastal.
Putin saaks seejärel valitseda kaks korda kuus ehk kokku tosin aastat. Kremlist lahkuma peaks ta hiljemalt alles 2021. aastal, kui on lõppenud ka tema nn strateegia-2020 suurriigi ülesehitamiseks.
Peaministri pressiesindaja ütles siiski, et ta ei näe mingit põhjust, miks Putin peaks naasma võimule 2009. aastal, sest siis jätkub ju veel praeguse presidendi ametiaeg.
Presidendi administratsioonile lähedal seisva teise allika sõnul võib aga juba märgata Putini valimiskampaania algust, sest talle on tehtud oma internetileht, novembri lõpus esineb aga valitsusjuht võimupartei esimehena programmilise kõnega Ühtse Venemaa kongressil.
Vedomosti andmetel suhtleb valitsusjuht varsti taas rahvaga ka tele-eetri vahendusel, kui osaleb programmis, mis veel mullu kandis nime «Otseliin presidendiga».
Medvedev sellisel moel rahvaga suhelnud pole ja väidetavalt ei kavatsegi. Massiteabevahendites mainitakse peaministrit aga taas sama sageli kui presidenti, selgus viimasest Medialogia monitooringust.
Medvedevi eilsete ettepanekute hulka kuulus veel plaan pikendada riigiduuma ametiaega seniselt neljalt aastalt viiele. 2021. aastal toimuksid sel juhul ka duumavalimised. Samuti plaanib praegune president kohustada valitsust parlamendi alamkoja ees igal aastal aru andma.
Ühtse Venemaa võimuerakonna allikas avaldas arvamust, et see võib viidata hoopis põhjalikumale konstitutsiooniparandusele edaspidi, et tulevikus muuta Venemaa parlamentaarseks vabariigiks.
Seega jääb küsimus, kes saab tähtsamaks: kas president või peaminister?