Leedu seisab vastu ELi-Vene partnerlusele

Leedu president Valdas Adamkus (keskel ja peaminister Gediminas Kirkilas (vasakul) rääkimas ajakirjanikega ELi ülemkogu järel Brüsselis. Foto: AP / Scanpix

Leedu väljendas eile taas selget vastuseisu Euroopa Liidu võimalikule otsusele taaskäivitada kõnelused Venemaaga strateegilise partnerlus- ja koostööleppe uuendamiseks.

 

ELi eesistuja kohuseid täitval Prantsusmaal ei õnnestunud diplomaatide sõnul veenda eilsel suursaadikute kohtumisel Leedut läbirääkimiste lahtisulatamise osas, mistõttu tuleb järgmise nädala välisministrite nõukogu väga pingeline, vahendas AFP.

Balti riigi delegatsioon kordas «väga jõuliselt» oma vastuseisu kavatsusele partnerluskõnelusi jätkata. «Leedu ütles, et nad ei kirjuta alla millelegi, mis viitab läbirääkimiste taasavamisele,» märkis üks diplomaat.

Poola olevat samuti sellele positsioonile lähedal, ent valmis laskma end ümber veenda, kui ELi ministrid «võtavad omaks kindlad järeldused».

Samas kurtis üks poolakas, et neid vaadatakse Venemaa küsimuses kui «muretekitajaid», ehkki tegelikult võideldakse ju vastupidi just «Euroopa väärtuste austamise» eest.

Reutersi andmetel on suurem osa euroliidu liikmeid juba leppinud mõttega, et dialoogi jätkumise kuupäev pannakse paika ELi-Vene tippkohtumisel, mis toimub järgmisel reedel Nice’is

Prantsusmaa üritab leedulaste vastuseisu vaidlustada sellega, et kõneluste taasalustamist Venemaaga ei pea heaks kiitma ühehäälselt kõik ELi liikmed, sest protsessi lükati septembris vaid edasi, mitte ei peatatud formaalselt.

«Leedulased demonstreerivad veel järeleandmatust,… kuid Prantsusmaa plaan on edasi minna igal juhul,» tõdes Reutersiga vestelnud allikas.

Suurbritannia ja veel rida liikmesmaid toetavad samuti läbirääkimiste jätkamist, ent soovitavad seejuures töötada esmaspäeval välisministrite tasemel välja avalduse, milles rõhutatakse, et venelased ei ole täielikult täitnud Gruusiaga sõlmitud relvarahu.

Euroopa Komisjon kutsus eile samuti liikmesmaid tungivalt üles taasavama kõnelusteprotsessi Venemaaga, sest see on bloki enda huvides. Samal ajal ollakse euroliidus mures Moskva agressiivse positsiooni pärast, mis avaldus jälle president Medvedevi esimeses aastakõnes kolmapäeval.