/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
/nginx/o/2009/02/04/127564t1h5c79.jpg)
Peale Eesti meenutati 70 aasta eest aset leidnud juuniküüditamist ka Lätis ja Leedus. Kümnete tuhandete Balti riikide elanike kõrval deporteeriti inimesi ka Valgevene, Ukraina ja Moldova aladelt.
Küüditatuid mälestati ka Lätis ja Leedus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti president Valdis Zatlers asetas eile pärja Riia vabadussamba jalamile, kutsudes inimesi üles üht Läti ajaloo kõige traagilisemat päeva mitte unustama. Riigipea sõnul kannatasid küüditamise tõttu pea kõik Läti pered.
«Nende inimeste mälestus on meile püha. Sel põhjusel peavad pered jutustama järgmistele põlvkondadele oma lugusid sellest, mis aset leidis,» lisas Zatlers, kelle sõnul on tegemist pärandiga, mida peab teadma igaüks.
Läti kaitseminister Artis Pabriks osales mälestusüritusel Kirde-Lätis Litenes, kus 1941. aasta suvel hukkasid Nõukogude võimud 200 Läti armee ohvitseri. Pabriks nimetas toimunut genotsiidiks, mis on võrreldav poolakate rahvusliku katastroofi Katõni massimõrvaga.
«Katõni tragöödia on rahvusvaheliselt üsna tuntud. Kuid vaid vähesed on teadlikud, et samalaadne kuritegu pandi Nõukogude režiimi ajal toime ka Lätis,» ütles Pabriks, kelle sõnul näitas küüditamine, et Läti ei ühinenud NSV Liiduga vabatahtlikult. «Seetõttu lasub meil kohustus ja vastutus, et tõde Läti ja selle ajaloo kohta jõuaks veelgi kaugemale.»
Ka mitmel pool Leedus toimusid mälestus- ja leinaüritused ning parlamendis korraldati repressiooniohvritele pühendatud istung.
«See tragöödia tabas pea kõiki Leedu peresid,» ütles Leedu president Dalia Grybauskaitė Vilniuses KGB kunagise peakorteri ees toimunud mälestustseremoonial. Riigipea sõnul ei tohi küüditatuid Leedu riigi ja rahva tuleviku huvides mitte kunagi unustada.
«Repressioonid ja tagakiusamine on jõuetud vabaduse vaimu vastu. Küüditatud, kellel õnnestus kohutavates tingimustes ellu jääda, toetasid meie lootust õiglusest ja armastust kodumaa vastu,» lisas Grybauskaitė.