/nginx/o/2011/06/21/637278t1hea16.jpg)
Karjalas juhtunud lennukatastroofi põhjuseid uurivad spetsialistid töötavad mitme võimaliku versiooniga, nende seas on halvad ilmastikuolud, piloodi eksitus, tehniline rike lennukis või lennuvälja süsteemides.
Uurijad töötavad Karjala lennukatastroofi mitme võimaliku versiooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karjala elanike elu ja julgeoleku tagamise komitee esimees Nikolai Fedotov rääkis ITAR-TASSile, et kõige tõenäolisemaks põhjuseks on maandumisraja ääres olevate signaaltulede välja lülitumine juhtmete purunemise tõttu.
Fedotov selgitas, et kehvade ilmastikuolude tõttu kaldus lennuk maandumisrajast 150-200 meetri võrra kõrvale. Meeskond püüdis pärast dispetšerilt saadud korraldust minna teisele ringile, kuid manöövri ajal riivas elektrijuhtmeid.
Maandumisraja valgustus lülitus Fedotovi oletusel välja umbes viieks sekundiks. Kui lülitus sisse avariivalgustus, oli lennuk juba metsa kohal, riivas seejärel puude latvu ja tegi lõpuks hädamaandumise maanteele.
Ka Petroskoi (Petrozavodski) lennujaama peadirektor Aleksei Kuzmitski rääkis Interfaxile, et juhtmed katkesid piloteerimisel tehtud vea tõttu.
Karjala eriolukordade ministeeriumi teatel rekonstrueeriti lennujaama poolteist aastat tagasi ja sel olid olemas tagavara toiteallikad.
Lennufirmale RusAir kuulunud TU-134A-3, mis tõusis Moskvast õhku eile õhtul kell 22.30, sooritas hädamaandumise maanteele ühe kilomeetri kaugusel Petroskoi lennujaamast. Reisilennuk oli teel Moskvast Petroskoisse.
Lennukikere purunes ja selle tükke on 300 meetri raadiuses, vahendas RIA Novosti prokuratuuri uurimiskomiteed.
Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel hukkus sündmuskohal 44 inimest. Lisaks toimetati kaheksa inimest, kelle kõigi seisund on väga raske, haiglasse.