/nginx/o/2008/11/10/91997t1heb07.jpg)
Saksamaal puhkesid nädalavahetusel ägedad kokkupõrked keskkonnaaktivistide ja märulipolitsei vahel, sest läbi riigi sõitis aeglases tempos vastuolusid põhjustanud rong, mille lastiks oli üle kümne konteineri ohtlike tuumajäätmetega.
Saksamaal liikunud tuumarong jõudis pärale
/nginx/o/2008/07/17/58140t1h4765.jpg)
10. november 2008, 14:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Normandiast reedel teed alustanud 123 tonni kaaluv ohtlik saadetis jäi vahepeal terveks päevaks seisma, sest kolmel saksa meeleavaldajal õnnestus end piiri lähedal raudtee külge tsementeerida, vahendas AFP.
Hiljem üritati raudteed blokeerida ka põlema süüdatud barrikaadidega ning rööbastele istunud sadade inimestega, kellest osa end ka kinni aheldas. Lisaks toimusid mitmel pool suured tänavarahutused.
Kokku oli protestijaid tuhandeid, keda suurte jõududega kohale toodud politsei ajas laiali kumminuiade ja veekahuritega. Mitu inimest sai vigastada ning osa korrarikkujatest vahistati.
Massiprotestidest hoolimata jõudis rong täna suure hilinemisega siiski Alam-Saksi liidumaal asuvasse Dannenbergi jaama, Hamburgi ja Berliini vahel, kust ohtlik last viiakse juba veokitega edasi paarikümne kilomeetri kaugusele, Gorlebeni radioaktiivsete jäätmete hoidlasse.
Politseil veel hõlpu siiski loota ei ole, sest ka seal kogunevad meeleavaldajad ning lähenemisteedele on toodud traktorid, millega aktivistid enne keskpäeva teed jätkavat jäätmekonvoid takistada plaanivad.
Saksamaal ei ole oma tuumajäätmete töötlemise tehast ning seetõttu saadetakse riigist igal aastal suurel hulgal kasutatud tuumakütust Prantsusmaale ja Suurbritanniasse, kust ohtlikud jäägid hiljem tagasi saadetakse.
See on tekitanud saksa roheliste leeris proteste juba kolme aastakümne vältel ning tänavused protestiaktsioonid pole kaugeltki esimesed ega ka suurimad mitte.
Berliin on rahva survel lubanud loobuda täielikult tuumaenergiast juba 2020. aastaks, ent kantsler Angela Merkel soovitab seda protsessi aeglustada, kuna muidu oleks riigil raske täita kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks endale võetud eesmärke.