/nginx/o/2010/04/27/356268t1h3c55.jpg)
Prantsuse võimud annavad Panamale välja Manuel Noriega (77), teatasid Panama endise liidri advokaadid.
Prantsusmaa annab Manuel Noriega Panamale välja
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
22. juuni 2011, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 20 aasta Ühendriikide vanglas karistust kandnud ja Prantsusmaal rahapesu eest seitsemaastase vanglakaristuse saanud Noriega tütre Sandra Noriega sõnul on Pariis tema isa advokaate teavitanud Noriega väljasaatmisprotsessi alustamisest, vahendas uudistevõrk AFP
Panama võimud teatasid laupäeval, et Noriega väljasaatmisele on andnud heakskiidu ka Ühendriigid. Washingtoni heakskiitu oli vaja, kuna Noriega pole ära kandnud talle Ühendriikides 1992. aastal uimastiveo, väljapressimise ja vandenõu eest määratud karistust.
Noriega režiimi ohvrite lähedased on aga kritiseerinud Panama võimude otsust panna Noriega kohtupidamise ajaks erikongi. «On häbistav, et sellele mehele antakse luksuslik vangikamber,» ütles Carmenza Spadafora, kelle vend rööviti ja hukati 1985. aastal.
«Noriega peaks olema tavalises vangikongis, kuna kõik panamalased peaksid olema võrdsed,» arvas ka Mauro Zuniga, keda sõjavägi piinas 1984. aasta augustis.
Noriega oli varasem Ühendriikide soosik, kes 1970. aastate alguses varustas Luure Keskagentuuri (CIA) infoga Kesk-Ameerika vasakpoolsete liikumiste kohta. Seetõttu aktsepteerisid Ühendriigid tema tegevust narkokaubanduses, kuid 80ndate lõpus otsustasid keerukast liitlasest vabaneda, süüdistades teda narkokaubanduses ja rahapesus.
1988. aastal esitas USA justiitsministeerium Noriegale tagaselja kaks narkokaubandusega seotud süüdistust. Ühendriigid tegid Noriegale ka pakkumise lahkuda Panamast ja elada pagenduses, vastutasuks lubati loobuda tema vastu esitatud kriminaalsüüdistustest. Surve avaldamiseks kehtestasid Ühendriigid Panamale majandussanktsioonid ning 1989. puheks kahe riigi vahel ka lühiajaline sõda.
Ameeriklastel õnnestus Vatikani saatkonda põgenenud Noriega tabada. Miami kohus süüdistas Noriegat koostöös Colombia kokaiinikartellidega, kes kasutasid seda Kesk-Ameerika riiki sillapeana uimastite toimetamisel Ühendriikidesse ning mõistis Noriega 1992. aastal uimastiveo, väljapressimise ja vandenõu eest 40 aastaks vangi.
Panama võimud süüdistavad Noriegat aga 1983-1989 toime pandud inimõigusterikkumises. Süüdimõistmise korral võidakse Noriegale määrata kuni 60-aastane vanglakaristus.