Venemaa ülemkohus vähendas kolmapäeval kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdi mõistetud Aleksei Bulejevi vanglakaristust kahe aasta võrra, teatas Interfax.
Venemaa kohus lühendas Arctic Sea kaaperdaja karistust
Kohus otsustas vähendada määratlemata kodakondsusega Bulejevi vangistuse pikkust kümnelt aastalt kaheksale, ütles Bulejevi advokaat Interfaxile.
Venemaa Arhangelski oblastikohus mõistis 24. märtsil Bulejevile ja tema viiele Eestist ja Lätist pärit kuriteokaaslasele 7-12 aasta pikkused vangistused.
Kohus mõistis määratlemata kodakondsusega Igor Borissovile 12 aasta, määratlemata kodakondsusega Aleksei Andrjušinile kümne aasta, Venemaa kodanikule Dmitri Bartenevile kümne aasta, määratlemata kodakondsusega Aleksei Bulejevile kümne aasta, Läti kodanikule Vitalis Lepinsile seitsme aasta ning Eesti kodanikule Jevgeni Mironovile seitsme aasta pikkuse vangistuse range režiimiga koloonias.
Süüdistuskokkuvõtte järgi moodustasid kuus kohtualust ning juba varem karistuse kätte saanud Dmitri Savins ja Andrei Lunev 2009. aasta juulis Tallinnas kuritegeliku grupi, et rünnata Arctic Sead ja hõivata laeva vara. Süüdistuse järgi hõivas kaheksaliikmeline jõuk ööl vastu 24. juulit 2009. aastal Läänemerel Ojamaa ja Ölandi saare vahel Malta lipu all sõitva kaubalaeva Arctic Sea, mille pardal oli 15 Venemaa kodakondsusega meeskonnaliiget ja kahe miljoni euro väärtuses puitu.
Moskva linnakohus määranud juba varem karistused kahele väidetavas laevakaaperdamises osalenud mehele. Esimesena sai Arctic Sea kaaperdamise süüasjas karistuse Tallinna elanik Andrei Lunev, kelle Moskva linnakohus mõistis mullu mais piraatluses süüdi ja karistas teda viieaastase vangistusega. Läti elanikule Dmitri Savinsile mõistis kohus mullu juunis seitsmeaastase vangistuse range režiimiga vanglas.
Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.
Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.