/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/01/442070t1h608f.jpg)
Politoloog Andres Kasekampi hinnangul jääb Soome kuuest erakonnast koosnev võimuliit tõenäoliselt püsima järgmiste valmisteni.
Kasekamp: Soome koalitsioon jääb ilmselt uute valimiseni püsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välispoliitika instituudi direktor, Tartu ülikooli Balti poliitika korraline professor Andres Kasekamp nentis, et Soome valitsuskoalitsioonist jäid välja nii valimiste suurim võitja kui ka suurim kaotaja, ehk siis tugevuselt kolmandaks parlamendijõuks kerkinud euroskeptilised Põlissoomlased ja eelmist valitsust juhtinud Keskerakond.
Kasekamp märkis, et Soomes on varemgi võimul olnud laiapõhjalised «vikerkaarekoalitsioonid», mis ideoloogilisel tasandil ei pruugi olla loogilised. «Soome ühiskonnas on tugev konsensuse traditsioon, mis võimaldab erineva maailmavaatega erakodandel teha koostööd,» ütles ta BNSile.
Kasekamp avaldas arvamust, et raskustega sündinud võimuliit jääb püsima. «Soome ei sarnane Balti riikidega, kus võimuliitudel on raskusi püsimajäämisega. Soomes ei ole sellist traditsiooni. Kui milleski kokku lepitakse, siis püütakse seda ka ellu viia,» ütles ta.
Kommenteerides Põlissoomlaste väljajäämist võimuliidust nentis Kasekamp, et teised poliitilised jõud ei tahtnud eriti Põlissoomlastega koostööd teha.
Ta märkis, et enamus poliitikavaatlejaid olid kindlad selles, et Põlissoomlased on valmis valitsusse pääsemise nimel minema kompromissidele. «Arvati, et võimu juurde pääsemise ahvatlus on sedavõrd suur, et nad käituvad nagu enamus erakondi oleks käitunud,» ütles ta.
«Ühel hetkel tundus juba, et [Põlissoomlaste liider] Timo Soini on valmis kompromissideks, kuid erakond ei olnud valmis kaasa tulema,» sõnas politoloog.
Kasekamp tõi esile, et Põlissoomlased olid ise tõstnud kriisi sattunud riikide abistamise võtmeküsimuseks ning seetõttu oleks neil olnud raske oma valijatele kannapööret põhjendada.
Politoloogi sõnul olid Põlissoomalsed silmitsi populistlike erakondade tavalise dilemmaga.
«Valitsusse minnes oleksid nad paljude valijate silmis reetnud oma põhimõtted, samas saaksid nad valitsuses olles juurde legitiimsust ja usaldusväärsust. Opositsiooni jäädes on neil taas kaks võimalust – esiteks marginaliseeruda, teiseks võita lühiajaliselt populaarsust poliitilist eliiti kritiseerides,» sõnas Kasekamp.
«Võimalikud skandaalid annavad Põlissoomalstele püssirohtu teiste erakondade pihta põmmutamiseks,» sõnas ta.