:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2008/06/06/47475t1h7008.jpg)
Täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Esimese maailmasõja läänerindel. Idas oli algamas Vene kodusõda, Eesti Vabadussõda ja muud konfliktid, kuid läänes saabus rahuaeg.
Erkki Bahovski: sümbolite otsinguil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaherahu sõlmimise aastapäeva tähistati teisipäeval lääneriikide pealinnades ulatuslikult. Kui otsida sümboleid, siis selleks peaks sobima Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja tema abikaasa Carla Bruni-Sarkozy. Oli ju viimane veel mõni kuu tagasi Itaalia kodanik ning meenutagem, et Esimese maailmasõja puhkedes olid Prantsusmaa ja Itaalia eri leerides. Itaalia küll vahetas poolt, kuid sai sõjast vähe.
Kui Barack Obama valimine USA presidendiks vallandas ka Eestis kibeda arutelu, kas Eesti presidendiks võiks saada keegi rahvusvähemuse esindaja, siis lääneriikides juhtidesse nii valuliselt ei suhtuta. Austria päritolu Arnold Schwarzenegger juhtimas Californiat, Carla Bruni-Sarkozy Prantsuse esileedina.
Tõsi, ajaloo iroonia on lõputu - Esimese maailmasõja puhkedes oli Vene keisrinna ju päritolult sakslane. Ent Saksamaa ja Venemaa olid ses sõjas surmavaenlased, nagu ka 20 aastat hiljem. Kas 90 aastat pärast Esimest maailmasõda on Ida-Euroopa valmis aktsepteerima seda, et nende riikide juhid võivad olla võõramaa päritolu?