/nginx/o/2011/06/29/647860t1ha89f.jpg)
Kevadel veel ELi piraatlusvastasel missioonil EUFOR Atalanta jätkamise osas kõhelnud Eesti kaitseametnikud on otsustanud, et tahavad Somaalia mereröövleid heidutama läkitada ka kolmanda laevakaitsemeeskonna, ja peavad läbirääkimisi selle Prantsuse sõjalaevale saatmiseks.
Kuigi Somaalia piraatide n-ö võitlushooajaks peetakse pigem talve ning suvel on mereröövlite aktiivsus halva ilma tõttu väiksem, on teist kuud Prantsuse mereväelastega teenival Eesti üksusel reaalset kokkupuudet piraatidega olnud rohkem kui nende talvel Saksa sõjalaeval Hamburg teeninud kolleegidel nelja kuu jooksul kokku.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti väitel pole see siiski põhjuseks, miks Eesti praegu Prantsusmaaga läbirääkimisi peab. Tema jutu järgi on nii Pariisi kui Berliiniga varasemast tihedama kaitsekoostöö tegemine Eestile kasulik ning kahe riigi mereväe tegutsemisreeglites mingit erilist vahet pole.
«Kontaktide arv sõltub eelkõige muudest asjaoludest – millised konkreetsed ülesanded ja tegutsemispiirkonnad on ühele või teisele alusele andnud kõrgemalseisev staap, kui lähedal rannikule üks või teine laev tegutseb, kui palju soosib või takistab ilmastik piraatide aktiivsust merel, ning lõppude lõpuks võib kontaktide ja vahejuhtumite arv sõltuda ka tavalisest sõja- ja mereõnnest,» ütles ta.
Ka kaitseväe peastaabi teavitusohvitseri nooremleitnant Marek Kohvi sõnul võib põhjus, miks praeguse meeskonna tegevus eelmisest aktiivsem on, olla seotud alaga, kuhu sõjalaev ülesandeid täitma määrtakse.
«Piraatluse poolest aktiivseim ala on Araabia meri, kus just nii Nivôse kui Courbet on tegutsenud,» selgitas Kohv. «Hamburg aga tegutses enam Adeni lahes, rahvusvaheliselt soovitatud laevatee kaitsel, kus on kõige tihedam kaubalaevade liiklus ja samas ka suurim sõjalaevade kontsentratsioon.»
Sakslastega ei peeta Kuimeti sõnul sel korral läbirääkimisi seetõttu, et neil ei lähe tuleva aasta keskpaigani Atalantale nii suurt alust, et sinna mahuksid ka Eesti laevakaitsjad. Prantslastega peaksid aga läbirääkimised lõpule jõudma suve lõpuks, misjärel loodab kaitseministeerium laevakaitsemissiooni pikendamise eelnõu riigikogu ette viia koos teiste välismissioonide pikendamistega.
Juba algaval kuul alustab kolmas Eesti laevakaitsemeeskond väljaõpet. Praegu India ookeanil teenivad laevakaitsjad peaksid Eestisse tagasi jõudma novembri alguses.
Eesti laevakaitsjad
• Esimene kümneliikmeline laevakaitsemeeskond teenis EUFOR Atalanta raames mullu detsembrist tänavu märtsini Saksa fregatil Hamburg. Selle käigus eskortisid eestlased üht Somaalia lipu all sõitnud abilaeva teel Berberast Bosasosse ning osalesid ühe piraatluses kahtlustatud aluse jälitamises ja kinnipidamises.
• Teine meeskond alustas teenistust mais Prantsuse fregatil Nivôse. Kui Nivôse’i teenistus lõppes ja fregatt Courbet Vahemerelt India ookeani naasis, kolisid Eesti laevakaitsjad sinna ümber. Prantslastega on teine laevakaitsemeeskond osalenud ühe kahtlase laeva läbiotsimises, teinud kahjutuks piraadipaadi mootorid, vahistanud 13 piraati ja vabastanud viis nende käes pantvangis olnud meremeest.
Allikas: kaitseväe peastaap
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)