Soome karistusasutustes viibivate välismaalaste arv näitab tõusutendentsi,
vangide ülalpidamine läheb riigile maksma aastas kokku ligi 240 miljonit eurot.
Välismaalastest vangide arv Soomes näitab tõusutendentsi
30. juuni 2011, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööpäev kinnises vanglas maksab 200 eurot, vangide hoidmine avatud raviasutuses maksab ööpäevas 160 eurot. Suurimad kuluartiklid on personal ja üür, vahendas Iltalehti.
«Vangide arvu muutudes tekib muudatusi kinnipeetavale tehtavates väljaminekutes. Ressursid ei vähene tingimata võrdeliselt vangide arvu vähenemisega,» rääkis Kriminaalsanktsioonide ameti (RIKS) erispetsialist Ilppo Alatalo.
Kinnipeetavate üldarv on vähenenud sujuvalt viimase viie aasta jooksul 3291 vangini.
Välismaist päritoluga vange ja eeluurimise all olevaid kinnipeetavaid on aga varasemaga võrreldes oluliselt rohkem. Ka on suurenenud naisvangide hulk.
RIKSi andmetel on eeluuritavate arv kerkinud kümne aastaga 15 protsendilt 18 protsendini, ulatudes praegu 700ni. Alatalo põhjendab seda politseinike tegutsemisstrateegia ja kohtupidamise kiirusega.
Juuni alguse seisuga oli Soome kinnipidamisasutustes 430 välismaalast, kümme aastat tagasi oli neid vähem kui 250. «Vahe on märgatav,» tõdes Alatalo.
Alatalo sõnul pole välismaalaste osakaalu suurenemine mingil juhul erakordne, kuna ka immigrantide arv näitab ju tõusutendentsi.
Näiteks Rootsis on immigrantide grupp vangide seas tugevalt esindatud juba kümmekond aastat. Seal läheneb välismaalaste hulk kinnipeetavate seas 30 protsendini, Soomes on see 12 protsenti.
Alatalo sõnul näitab suurenemine sisserännanute nõrka integreerumist ja samuti nn varas-turistide arvu suurenemist.
Välisriikidest pärit vangidest 40 protsenti on kas eestlased või venelased. Põhjamaadest pärit kinnipeetavate osa ulatub 6 protsendini. «Võrreldes muu elanikkonnaga sooritavad nad suhteliselt vähem vägivallaga seotud kuritegusid. Selle asemel annavad aga tooni narkokuriteod,» rääkis Alatalo.