Kõrgõzstani presidendivalimised leiavad aset 30. oktoobril

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Kõrgõzstani politseinik Oši linna sissepääsu juures olevas kontrollpunktis. Pilt on tehtud 10. juunil, mil tähistati aasta möödumist usbekkide ja kirgiiside etnilistest kokkupõrgetest.
Kõrgõzstani politseinik Oši linna sissepääsu juures olevas kontrollpunktis. Pilt on tehtud 10. juunil, mil tähistati aasta möödumist usbekkide ja kirgiiside etnilistest kokkupõrgetest. Foto: SCANPIX

Kõrgõzstani parlamendi eilse otsuse järgi leiavad presidendivalimised aset tänavu 30. oktoobril.

Pärast tunde kestnud tuliseid vaidlusi hääletas 107 saadikut parlamendi komitee pakutud kuupäeva poolt, üks oli vastu, vahendas Reuters.

Praeguse riigipea Roza Otunbajeva ametivolitused lõpevad 31. detsembril. «Kuulutan üleminekuperioodi ja oma ametiaja lõppenuks alles siis, kui uus president tööle hakkab,» ütles ta.

Otunbajeva on juhtinud riiki ametlikult alates 3. juulist 2010, kuna eelmine riigipea Kurmanbek Bakijev oli sunnitud tagasi astuma. Riigis puhkenud vägivallalaines sai siis surma üle 400 inimese.

Otunbajeva ise riigipeaks kandideerida ei saa, kuna on olnud president üleminekuperioodil. Uue süsteemi järgi saab presidendi valida üheks kuueaastaseks ametiajaks. Presidendil on õigus nimetada ametisse kaitseminister ja riikliku julgeolekukomitee esimees.

Portaal fergana.ru kirjutas, et kuni viimase ajani polnud selgust, kas Otunbajeva ikka paneb aasta lõpus ameti maha või mitte. Mitmed poliitikud ja parteid palusid tal olla ametis veel aasta, et säilitada Kõrgõzstanis stabiilsust.

Otunbajev ütles aga eile parlamendi ees, et ei poolda presidendivalimiste edasilükkamist 2012. aastasse.

Pärast Bakijevi kukutamist on riigist tugevdatud parlamendi ja peaministri võimu. Sellist süsteemi toetavad Ameerika Ühendriigid, kuid seda on kritiseerinud Venemaa.

Kõrgõzstanist püütakse teha Kesk-Aasia esimest parlamentaarse demokraatiaga riiki.

Tagasi üles