Feodossijas puhkes massikaklus kasakate ja militsionääride vahel

Kasakate püstitatud rist Feodossija juures Krimmi poolsaarel. Foto: vkontakte.ru

Krimmi poolsaarel Feodossijas kaklesid eile Vene kasakate ühenduse liikmed ja Ukraina militsionäärid, mürglis osales kokku veidi vähem kui tuhat inimest.

Kasakad üritasid panna püsti 1. juuli maha võetud õigeusu risti, mis asus linna sissesõidutee juures, vahendas TSN. Atamani Sergei Jurtšenko sõnul oli üritusele kogunenud umbes 300 inimest. Tema jutu järgi tõkestasid nende teekonna kohalikud miilitsatöötajad, keda oli umbes 600.

Korravalvurid kandsid kiivreid, erivarustust ja kilpe ning lisaks olid neil kaasa koerad, jutustas Jurtšenko.

Atamani sõnul sai mürglis viga 15 kasakat, kinni peeti kümme kasakaorganisatsioonide aktivisti. Militsionääride võimalike vigastuste kohta andmed puuduvad.

Jurtšenko rääkis, et neil õnnestus rist panna püsti umbes 10 meetrit eemale kohast, kus see oli seisnud enne demonteerimist. Ta oletas, et kui kasakad sealt lahkuvad, võtavad korrakaitsjad risti taas maha.

Vene kasakad panid õigeusu risti esmakordselt Feodossijas püsti 4. mail. Rajatis tekitas nurinat Krimmi tatarlaste esinduskogus. Linnavõimude korralduse võeti see maha 1. juulil.

Monumentide püstitamine on ka varem viinud konfliktideni kasakate kogukonna ja Krimmi tatarlaste vahel. Näiteks 2008. aastal avati linnavolikogu saadikute initsiatiivil Sevastoopolis Katariina II kuju, kuna teda peetakse linna asutajaks.

Krimmi tatarlaste esinduskogu juht Mustafa Džemlijev teatas, et «jumal ise käskis monumendi maha võtta». Seejärel korraldasid kuju poolehoidjad seal valve.