/nginx/o/2008/09/01/70118t1h4f96.jpg)
Eestimaa Roheliste parlamendifraktsiooni liige Maret Merisaar rõhutas, et kohustuslik haridus peab olema Eestis kõigile tasuta.
Rohelised: kohustuslik haridus olgu tasuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval, 13. novembril riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse
«Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus» arutelul tõi Maret Merisaar oma
sõnavõtus välja Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) hariduspoliitika töörühma
ettepanekud hariduse parendamiseks, vahendas fraktsiooni pressiesindaja.
Muuhulgas rääkis riigikogu kultuurikomisjoni liige Maret Merisaar oma ettekandes, et rasketel aegadel tuleb teha tulevikku suunatud strateegilisi otsuseid.
„Meil ei saa iialgi olema rikast riiki, kui me ei sea korda oma haridus- ja teadussüsteemi. Tasuta koolihariduse garanteerimine põhiseaduses oleks esimene samm sellel teel, kui räägime, et meie eesmärgiks on teadmistepõhine Eesti ning soovime kõigile lastele võrdseid võimalusi hariduse omandamiseks,» selgitas Merisaar.
Ta tõi võrdluseks Soome haridussüsteemi, kus laps saab kooliaasta algul kõik
vajaliku koolist tasuta, alates vihikutest kuni kooli sõitmiseks vajaliku bussikaardini.
«Nii ei olegi meil mitte tasuta haridus, vaid õppemaksuta haridus, mis ei ole päris üks ja seesama,» toonitas Merisaar.
Eestimaa Rohelised on arvamusel, et palju on ära teha ka laste päevahoiu teenuse
paremaks korraldamiseks. Laste päevahoid tuleks võrdsustada lasteaia- ja
eralasteaiateenusega. Päevahoiuteenus on eriti otstarbekas maapiirkondades, kus
lasteaed võib olla konkreetsest talust väga kaugel.
«Sellest, et määrusesse on kirjutatud liiga ranged nõuded, on olnud juttu ka riigikogu kultuurikomisjonis,» märkis Merisaar ja lisas, et lapsevanemale ette nähtud toetuse maksmine hoopis hoidjatädile võiks siiski lubatud olla.
Maret Merisaar kõneles ka õuesõppe väärtustamisest, koolides kriitiliselt hindamiselt konstruktiivsele üleminekust ning õpetajate töökeskkonna parandamisest ja kaasaegsete töö- ja õppevahendite olemasolu tagamisest.
«Eestimaa Rohelistel on ka kaugemale ulatuvaid visioone, mis ühisplatvormi arutelul veel vastukaja pole leidnud. Neist olulisemateks on tugevate ühtluskoolidega ja nelja hariduspiirkonnaga riikliku koolisüsteemi kehtestamine ning õpetaja kui kohalikust omavalitsusest sõltumatu riigiametnik, kellel on ka paberitööga tegelev assistent,» ütles Merisaar.