/nginx/o/2008/11/13/93551t1he90c.jpg)
Läti president Valdis Zatlers usub, et tema visiit Moskvasse kannaks sümboolset väärtust ning aitaks parandada Vene-Läti suhteid.
Läti president soovib sõita Moskvasse
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
13. november 2008, 19:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zatlers ütles ajalehes Latvijas Avize ilmunud intervjuus, et tema riigivisiidi eesmärk oleks muuhulgas tihendada riikidevahelist majanduskoostööd. Tema hinnangul näitavad Läti ja Venemaa vahel sõlmitud lepingud, et midagi on Vene-suunalises suhtluses juba saavutatud, vahendas LETA.
Zatlersi sõnul pole normaalne olukord, kus kahe naaberriiki saadikud üksteist ei külasta, sest üks riik ei tunnusta teise iseseisvust. Riigipea kinnitas, et viimase 15 aasta jooksul pole Läti teinud Venemaa suunas ühtegi ebasõbralikku sammu ning pole kunagi kirjutanud Venemaale ette, kuidas riik peaks oma siseküsimusi lahendama.
«Juba mitmendat aastat räägime me jätkuvalt ajalooarhiividest, filmikollektsioonidest ja võimalustest kanda Lätis üle Venemaa televisiooni kultuurikanali saateid. Nende küsimuste lahendamine aitaks kindlasti kaasa sellele, et lätlased suhtuksid Venemaasse märksa positiivsemalt. Kahjuks oleme nende teemade puhul pidanud leppima äraütlemistega,» ütles Zatlers.
Zatlersi visiidi üksikasjad on lahtised ja isegi selle kuupäev pole selge. Oktoobris kohtus Läti välisminister Maris Riekstins Moskvas oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga, kes andis mõista, et varem tema esitatud kutse Läti riigipeale külastada Moskvat küll kehtib, kuid selleks pole seatud kindlat kuupäeva.
Zatlers tuletas ka meelde, et viimati toimus Läti ja Venemaa riigipeade vaheline kohtumine siis, kui Läti endine president Vaira Vike-Freiberga sõitis 9. mail Moskvasse, et osaleda võidupüha pidustustel, kus tähistati Teise maailmasõja Euroopa-lahingute lõppemise 60. aastapäeva. Freiberga otsus osaleda koos teiste lääneriikide liidritega Venemaa võidupühal tekitas Balti riikides suurt vastukaja, sest toonane Eesti president Arnold Rüütel ja Leedu riigipea otsustasid Venemaa kutse tagasi lükata.