Times: Simm võis lekitada infot raketikilbi ja küberkaitsekeskuse kohta

Herman Simm Foto: Peeter Langovits

Riigireetmises kahtlustatav endine kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juht Herman Simm võis väljaande Times võrguväljaande info kohaselt lekitada Venemaa välisluurele salajasi materjale ka Ühendriikide kavandatava raketikilbi ja Tallinnas asuva küberkaitsekeskuse kohta.

Timesi andmetel oli Simmil kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhina ligipääs NATOt puudutavatele eriti salastatud materjalidele ning ta võis teisi alliansi liikmesriike puudutavat infot müüa Vene välisluureteenistusele.

Väljaande teatel on Tallinna saabunud mitu uurimisrühma nii Euroopa Liidust kui ka NATOst, mille eesmärk on hinnata, kui palju kahju suutis Simm teha. Väidetavalt on tegemist kõige tõsisema NATO-vastase spionaažijuhtumiga pärast külma sõja lõppu ning Simmi võrreldakse Aldrich Amesiga, kes oli Ühendriikides CIA vastuluure juhina tegutsenud Venemaa agent.

«Mida kauem nad teema kallal töötavad, seda selgemaks saab, kui suure ulatusega kahtlustatav reetmine on,» tsiteeris Times ühe Saksa julgeolekuametniku sõnu, kes andis intervjuu ajakirjale Der Spiegel.

Timesi hinnangul on kunagise politseiameti peadirektori Simmi juhtum vanamoeline külma sõja aegne spioonilugu, sest neile teadaolevatel andmetel kasutas Simm ühenduse loomiseks Hispaania ärimeest teeselnud kontaktisikuga raadiosaatjat.

Väljaanne mainib ka Simmi abikaasat Heete Simmi, kes kahtlustatavana riigireetmises samuti vahi alla võeti, kuid hiljem kohtu otsusega vabastati. Times tõi paralleele 50ndate ja 60ndatega, kui luureoperatsioone viisid läbi tihtipeale just abikaasad.

Times nimetab Simmi juhtumit Venemaa taktikaliseks võiduks, sest see on tekitanud umbusku alliansi lääne- ja idapoolsetes liikmesriikides.

Väljaande hinnangul võib Simmi tegevuse tõttu olla ohus la Tallinnas paiknev küberkaitsekeskus, mis on saanud Põhja-Atlandi nõukogu poolt NATO akrediteeringu ning millele on omistatud rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatus.

Teise olulise küsimusena toob Times välja asjaolu, kas Simm töötas üksi. Väljaande andmetel palus üks kõrge Eesti politseiametnik 90ndatel Ühendkuningriigilt varjupaika. Politseiametniku väitel pages ta Vene salateenistuste eest, mis avaldas talle survet riigisaladuste müügiks.