Vilniuse veresauna arvatav osaline pääses vabadusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
1991. aasta jaanuarisündmused Vilniuses.
1991. aasta jaanuarisündmused Vilniuses. Foto: SCANPIX

Leedu soovib Austria võimudelt selgitust seoses 1991. aasta Vilniuse veriste jaanuarisündmustega tagaotsitavaks kuulutatud Mihhail Golovatovi vabastamise kohta.

Leedu välisministeerium kinnitas meedias ilmunud informatsiooni, et üleeile Viinis kinni peetud isik oli tõepoolest endine KGB ohvitser Golovatov, vahendas uudistevõrk AFP.

«Ootame Austrialt veenvat põhjendust, mis viis selle otsuseni ja miks see otsus langetati nii kiiresti,» teatas Leedu välisminister Audronius Azubalis, kelle sõnul esitatakse vastav järelepärimine Austria suursaadikule esmaspäeval.

Anonüümseks jääda soovinud Leedu välisministeeriumi allikas leidis, et Austriale võis Golovatovi vabastamiseks avaldada survet Venemaa. «Meil on kahtlusi, et Venemaa avaldas Austriale survet,» lausus allikas.

Golovatov juhtis 1991. aasta jaanuarisündmuste ajal Nõukogude eriüksust Alfa grupp, mis ründas ööl vastu 13. jaanuari Vilniuse teletorni juures seda kaitsma saabunud relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 ja viga üle tuhande iseseisvuse kaitsja.

Leedus võimud kahtlustavad Golovatovit sõja- ja inimsusevastaste kuritegudes, mille eest võib teda süüdimõistmise korral oodata ees eluaegne vanglakaristus.

13. jaanuari sündmustega seoses on Leedu võimud tagaotsitavaks kuulutanud 23 isikut, kellest 21 on Venemaa ja kaks Valgevene kodanikud. Minsk ja Moskva keelduvad aga veresaunas kahtlustatavaid Leedule välja andmast.

Tagasi üles