USA asepresidenti süüdistatakse vangide väärkohtlemises

Ameerika Ühendriikide endine asepresident Dick Cheney. Foto: AP / Scanpix

Texase osariigi eeluurimiskohus esitas USA asepresidendile Dick Cheneyle süüdistuse seoses riigi eravanglates aset leidnud väärkohtlemistega.

Willacy osariigi vandemeeste süüdistuse kohaselt on Cheney osanik ühes eravanglatega seotud ettevõttes, kuhu ta on investeerinud 85 miljonit dollarit. Ettevõtte taust pole väidetavalt aga puhas, sest firmale kuuluvates kinnipidamisasutustes rikutakse vangide õigusi, vahendas BBC News.

Süüdistus puudutab otseselt ka asepresident Cheneyt, keda süüdistatakse isikliku kasu lõikamises inimestelt, kellelt ta on õigused ära võtnud. Lisaks kahtlustatakse Cheneyt huvide konflikti tekitamises, sest asepresidendina on mehel võimalus mõjutada eravanglatega sõlmitavaid lepinguid ja nendele määratavaid toetusi.

Cheney osalusega Vanguard Groupile kuulub osalus mitmes Texase osariigi kinnipidamisasutuses, millest ühes Willacy maakonna eravanglas hukkus 2001. aastal kinnipeetav nimega Gregoria De La Rosa, kelle surm on saanud juhtumi keskseks teemaks.

Ametlik kriminaalsüüdistus pole veel kohtunikeni jõudnud, kuid neil on õigus see ka tühistada, teatas Reuters.

Cheney esindaja keeldus kommentaaridest ja kinnitas, et ka nemad pole saanud süüdistuse koopiat. Ühe Texase osariigi advokaadi kinnitusel on süüdistused aga poliitiliselt mõjutatud.

Cheney kõrval kahtlustakse võimu kuritarvitamises ka endist justiitsministrit Alberto Gonzalest, kes väidetavalt peatas väärkohtlemisi uurinud juurdlusi. Gonzales oli president George W. Bushi administratsiooni justiitsminister aastatel 2005 kuni 2007.

Vandemeestekogu, kes Cheneyle ja Gonzalesele süüdistuse esitas märkis, et langetas otsuse «suure kurbusega», kuid oli seda sunnitud tegema «armastusest oma riigi vastu».

Jaanuaris ametist lahkuv Cheney on olnud üks Ühendriikide ajaloo mõjukamaid asepresidente, sest on laiendanud märgatavalt oma põhiseadusega paika pandud volitusi. 67-aastase asepresidendi mõju vabariiklasest presidendile on olnud niivõrd suur, et teda on hakatud nimetama Valge Maja mootoriks. Kuid oma kompromissitu poliitika pärast on teda kutsutud ka sõjapistrikuks.

Jaanuaris asepresidendiks saav demokraat Joseph Biden on Cheneyt nimetanud aga «tõenäoliselt maailma ohtlikumaks asepresidendiks Ameerika ajaloos».