USA-Vene
USA minister: Vene küberrünnakute haare ei ole 2016. aastaga võrreldav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA sisejulgeolekuminister Kirstjen Nielsen ütles laupäeval, et praegu puuduvad märgid sellest, et Venemaa valmistuks ründama novembrikuised kongressi vahevalimisi 2016. aasta presidendivalimistega võrreldaval "skaalal või ulatuses".
Nielsen ütles Ühendriikide riigiametnike aastakonverentsil, et sisejulgeolekuministeerium aitab osariigi ja kohaliku tasandi valimisametnikel valmistada oma süsteeme ette küberrünnakuteks Venemaalt või mujalt.
Ühendriikide luureametnikud näevad "Venemaa järjekindlaid katseid kasutada sotsiaalmeediat, temasse soosivalt suhtuvaid kõneisikuid ja teisi variisikuid lahkhelide ja lõhede külvamiseks ameerika rahva seas, kuigi see ei pruugi olla fokusseeritud konkreetsetele poliitikutele või poliitilistele kampaaniatele", sõnas minister.
Nielsen kutsus kohalikke valimisametnikke sisejulgeolekuministeeriumilt abi küsima, kui neil seda vaja peaks minema.
Sisejulgeolekuministri sõnavõtt mahub asejustiitsminister Rod Rosensteini reedese teadaande ning esmaspäeval toimuva USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumise vahele.
USA luurekoordinaator (DNI) Dan Coats ütles reede õhtul, et küberrünnakute oht USA vastu on jõudnud "kriitilisse punkti", ning nimetas Venemaad "kõige agressiivsemaks välisjõuks".
Sarnaselt Nielsenile ütles ka Coats, et Ühendriigid pole tänavu enne lähenevaid kongressi vahevalimisi näinud sellist valimistesse sekkumist nagu 2016. aastal. "Siiski. Me mõistame, et me oleme vaid ühe klaviatuuril tehtava nupuvajutuse kaugusel sarnase olukorra kordumisest," lausus luurekoordinaator.
Rosenstein tegi reedel teatavaks, et USA vandekohus on esitanud 12 Vene luureohvitserile süüdistuse Demokraatliku Partei meilidesse häkkimises enne 2016. aasta presidendivalimisi.
Süüdistuse koostas eriprokurör Robert Mueller, kes uurib Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse ja seda, kas president Donald Trumpi kampaaniameeskond mängis demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni alistamiseks Venemaaga kokku.
Rosenstein ütles ajakirjanikele, et Vene luureohvitsere süüdistatakse "vandenõus eesmärgiga sekkuda 2016. aasta presidendivalimistesse", muuhulgas Demokraatliku Partei meilide häkkimises enne valimispäeva.
"Üheteistkümnele kaitsealusele esitati süüdistus vandenõus arvutitesse häkkimiseks, dokumentide varastamiseks ning nende dokumentide avaldamiseks kavatsusega valimistesse sekkuda," sõnas justiitsminister Jeff Sessionsi asetäitja.
Ühele neist ja 12. Vene ohvitserile esitati tema sõnul süüdistus vandenõus valimisi haldavate organisatsioonide arvutitesse sisseimbumiseks.
Osana sellest jõupingutusest ründasid Vene häkkerid ka 21 osariigi valimissüsteeme ja arvatavasti õnnestus neil ka ühel juhul tungida osariigi valijate registreerimise süsteemi. Süüdistuses seisis, et Vene luureohvitserid varastasid ühe valimiskomisjoni veebilehelt informatsiooni 500 000 valija kohta ning see kübersissetung avastati alles kolm nädalat hiljem.
Süüdistuses öeldakse samas, et pole mingeid tõendeid selle kohta, et Venemaa sekkumine oleks mõjutanud valimistulemusi.