Vene presidendi ametiaja pikendamist toetati taas ülekaalukalt

Vene Föderatsiooni riigiduuma saal. Foto: Reuters / Scanpix

Vene Föderatsiooni presidendi ametiaega pikendav seaduseelnõu läbis täna riigiduumas kindlalt ka teise lugemise, samas kui spekulatsioonid selle tagajärgede ja peaminister Vladimir Putini tuleviku üle kestavad edasi.

Saadikud toetasid ka teisel lugemisel ülekaalukalt põhiseadusesse paranduste sisse viimist, millega riigipea volitused pikenevad praeguselt neljalt kuuele ja riigiduuma enda volitused viiele aastale. Poolt hääletas 351 ja vastu vaid 57 saadikut, viimased olid kõik kommunistid, vahendasid Reuters ja AFP.

Riigiduuma peab nüüd veel hääletama vaid ühe korra, et eelnõu edasi föderatsiooninõukogusse saata. Seejärel vajab see kinnitust ka regionaalsetes assambleedes, misjärel konstitutsiooni muutmine jõustatakse.

Ehkki eelnõu näeb ette ka valitsuse aruandekohustust riigiduuma ees, ei ole selle eesmärgiks lääneliku parlamentaarse demokraatia kehtestamine, sest ka need ettepanekud esitanud president Dmitri Medvedev on öelnud, et «parlamentaarne vabariik» oleks Venemaa jaoks «nagu surm».

Kremli kriitikute sõnul on eelnõu eesmärgiks kindlustada hoopis juba lähiaastail praegu peaministriks taandunud Vladimir Putini naasmine riigipeaks, kelleks ta võiks siis jääda veel kuni tosinaks aastaks järjest. Täna protesteerisid parlamendihoone ees selle vastu liberaalse Jabloko erakonna aktivistid.

Putin ise pole neid plaane avalikult tunnistanud. Homme juhib peaminister võimuerakonna Ühtse Venemaa kongressi, kuid sealtki ei oodata suuri üllatusi. Küll aga kavatseb valitsusjuht seal pidada ettekande oma sammudest riigi arengukava ehk nn Putini plaani täitmisel. Kohale oodatakse ka president Dmitri Medvedevit.