Venemaa on hädas laguneva Nõukogude aja pärandiga

21. juunil Venemaal allakukkunud Tupolev-134 lennuki vraki ümber toimunud päästetööd. Foto: AFP/SCANPIX

Vähemalt 125 hukkunuga laevaõnnetus Volga jõel, 44 inimese surmaga lõppenud Tupolev-134 ning kuus inimelu nõudnud Antonov-148 tüüpi lennuki allakukkumine on vaid mõned näited viimasel poolaastal Venemaal toimunud õnnetustest.

Ajakirja Time andmetel on venelased hakanud eelmisel pühapäeval uppunud kruiisilaeva Bulgariaga juhtunud õnnetust nimetama «Volga Titanicuks». Venemaal 56 aastat vana laevaga toimunud katastroofi võrdlemine omaaegse tehnika viimase sõnaga on aga mitmes mõttes eksitav.

Idanaabrit viimastel kuudel tabanud katastroofid on kõik põhjustatud nõukogudeaegsest tehnikast või varustusest, mida endiselt igapäevaselt kasutatakse.

Kui Vene relvajõudude uuen­dusprogramm aastatel 2011–2020 näeb ette uue tehnika osakaalu tõstmist 70–80 protsendini olemasolevast relvastusest ja sõjatehnikast, siis iganenud lennukeid, laevu ja muud tehnikat kasutatakse tsiviilvaldkondades ikka edasi.

Euroopas ammu keelatud
Plahvatused kivisöekaevandustes ja hüdroelektrijaamades, elektrikatkestused, gaasitorude lõhkemised ning õnnetused halvas seisus maanteedel on näited infrastruktuuri ja kasutatavate seadmete hetkeolukorrast Venemaal.

Aerofloti osaniku Aleksandr Lebedevi sõnul on Venemaa tööstusbaas suures osas Stalini, Hruštšovi ja Brežnevi pärand. «Isiklikult ei sõida ma isegi Moskva vanades hoonetes liftidega,» viitas Lebedev Time’ile kõikjal valitsevale ohtlikkusele. Venemaa siseministeeriumi sõnul juhtub 35 protsenti liiklusõnnetustest just halvas seisus ning iganenud teede tõttu, vahendab Pravda.ru.

Eelmisel kuul allakukkunud Tupolev-tüüpi lennukite kasutamine on osutunud ohtlikuks ka varem. Sama tüüpi lennuki õnnetus nõudis eelmisel aastal ka Poola presidendi Lech Kaczynski ja tema 95 kaasreisija elu.

Pärast 27 aastat tagasi lõppenud tootmist on kitsad, lärmakad ja nõelasarnase ninaga lennukid endiselt Venemaal laialdaselt kasutusel. New York Times viitab, et mujal Euroopas on sellised transpordivahendid enamasti ohutuse tagamise kaalutlustel või liigse müra tekitamise tõttu ammu keelatud.

New York Times on nimetanud Tupolev-tüüpi lennukeid suisa lendavateks Ladadeks, viidates ebausaldusväärsetele Vene autodele. Lennundusalase nõustamisega tegeleva firma Ascend sõnul toodeti peamiselt 1970. ja 1980. aastatel kokku 1728 Tupolev-134 ja -154 lennukit. Neist veidi enam kui viis protsenti ehk 94 lennukit on hävinenud õnnetustes.

Kallis moderniseerimine
Ajakirja Time andmetel näeb Venemaa president Dmitri Medvedev viimasel ajal sagedaseks muutunud katastroofe kui juhuslike õnnetuste jada. Lennukite allakukkumise põhjuste uurimise ajaks on kõikide Tupolev-134 ja Antonov-148 tüüpi lennukite kasutamine keelatud. Samuti nõudis Medvedev pärast Bulgaria uppumist vanade eralaevade vajalikku renoveerimist või nende mahakandmist.

Kosmeetilised parandustööd pärast inimelusid nõudnud õnnetusi pole Venemaal sugugi harvad. Pärast 2009. aastal Sajano-Šušenskaja hüdroelektrijaamas toimunud õnnetust hakati samuti teisi sarnaseid jaamu kontrollima hoolimata asjaolust, et 80 protsenti neis kasutatavatest seadmetest on aegunud ja ei vasta turvanõuetele, vahendab Pravda.

Seni kuni riik amortiseerunud seadmete väljavahetamise asemel neid töökorda üritab aidata, võib Venemaa hirmuga uusi leinapäevi ootama jääda. Pravda hinnangul läheks riigi esmane moderniseerimine maksma üks-kaks triljonit dollarit.

õnnetused
Näiteid viimastel aastatel Venemaal toimunud õnnetustest:
17. august 2009 – Jenissei jõel asuva Sajano-Šušenskaja hüdroelektrijaama 75 hukkunuga avarii.
8. mai 2010 – 90 hukkunuga metaaniplahvatus Raspadskaja söekaevanduses.  
7. juuni 2010 – kahe inimese surmaga lõppenud sportlennuki JAK-52 allakukkumine Tjumeni oblastis.
10. juuni 2010 – kahe inimese surmaga lõppenud sportlennuki JAK-52 allakukkumine Amuuri oblastis.
5. märts 2011 – kuus inimelu nõudnud Antonov-148 allakukkumine Belgorodi oblastis.
21. juuni 2011 – Moskvast Petrozavodski teel olnud, 44 inimelu nõudnud Tupolev-134 allakukkumine.
10. juuli 2011 – enam kui 125 inimese hukkumise põhjustanud mootorlaeva Bulgaria uppumine Volga jõel.
Allikad: BBC/postimees.ee