Leedu välisministri sõnul ei sisalda Austria kiri uut infot

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Evelyn Kaldoja
Copy
Tänavu jaanuaris meenutasid leedulased 20 aasta tagust Vilniuse veresauna sellega, et kandsid Katedraali väljakult Iseseisvuse väljakule 200-meetrise rahvuslipu.
Tänavu jaanuaris meenutasid leedulased 20 aasta tagust Vilniuse veresauna sellega, et kandsid Katedraali väljakult Iseseisvuse väljakule 200-meetrise rahvuslipu. Foto: SCANPIX

Eile õhtul saabus Leedu saatkonda Viinis Austria euroopa ja rahvusvaheliste asjade ministeeriumist kiri, mis on adresseeritud Balti välisministritele, teatab uudistevõrk ELTA. Kirja koopiad läkitati ka ELi justiitsvolinikule ja teiste ühenduse maade välisministritele.


«Leedu on tänulik oma Austria kolleegidele pingutuste eest, kuid meil on sellegipoolest kahju, et see kiri ei sisalda midagi uut,» kommenteeris läkituse sisu Leedu välisminister Audronius Ažubalis. «Leedu juba teadis neid argumente, mida see kiri sisaldab. Pealegi oleme me juba teatanud, miks Leedu ei pea neid väiteid argumentideks.»

Ažubalis rõhutas, et sellegipoolest ootab Leedu võimalikult kiiresti Austrialt detailset vastust 18. juuli noodile ning ELi justiitsvolinikult vastust Baltimaade ühiskirjale samal teemal.

Austriale esitatud noodis palutakse neil selgitada, millisel alusel ja miks kiirustades langetati otsus lasta vabaks 13. jaanuari veresaunas kahtlustatav Mihhail Golovatov.

Samas avaldas Ažubalis lootust, et 21. juulil asutatud Leedu ja Austria justiitsministeeriumite töörühm suudab välja selgitada, miks Golovatov lahti lasti. Leedu välisminister lubas, et nende riik tõstatab seda küsimust ELi tasemel veel, et sarnased intsidendid tulevikus ei korduks.

«Praegu on Leedu ees väljakutseteks ennekõike püüda välja selgitada, miks Austria eiras ELi seadusi, tagada, et Austria tegudele antaks korralik hinnang terves ELis ning tagada, et see solidaarsuse puudumise õppetund õpitaks ELis hästi ära,» lausus Ažubalis. «Vigadest õppimine võib ELi tugevdada ja tuua partnerid lähemale. Selles kontekstis on Leedu huvide kaitsmine ka võitlus ELi ja selle väärtuste eest.»
 

Tagasi üles