USA president George W. Bush teeb oma viimase plaanipärase ametliku välisvisiidi Aasia ja Vaikse ookeani tippkohtumisele Limas, kus ta otsib toetust üleilmsele finantsreformile ja liidab pidada läbirääkimisi Põhja-Korea tuumaprogrammi üle.
Bush läheb presidendina viimasele välisvisiidile
APECi seekordne tippkohtumine ekspertide arvates siiski erilisi suuri läbimurdeid ei too, kuid USA ametnikud ei taha siiski rääkida sellest kui luigelaulust lahkuvale presidendile, kelle toetus rahva seas on madal nii kodu- kui ka välismaal, vahendas AFP.
«See on tõsine koosolek,» sõnas Daniel Price, kes on Bushi nõunik rahvusvahelistes majandusküsimustes. Tema sõnul sobib presidendi pikaaegne toetus vabakaubandusele ja avatud turgudele hästi APECi missiooniga.
«Ma ei usu, et see on hüvastijätt… vaud pigem võimalus presidendil jätkata positiivse agenda edasiviimist,» märkis nõunik. Kaubanduseksperdid on siiski seisukohal, et lahkuva administratsiooni eesmärkide saavutamist häirib tippkohtumisel asjaolu, et Bush peab juba kahe kuu pärast andma võimu üle uueks riigipeaks valitud demokraat Barack Obamale.
Aasia ja Vaikse ookeani kaubanduskoostöö organisatsioon APEC ühendab vaid 21 riiki selles regioonis, kuid haarab enda alla pea poole maailma kaubandusest. USA kõrval kuuluvad sinna ju teiste seas ka Jaapan, Hiina ja Venemaa.
Bush kavatseb nädalavahetusel Limas pidada ka kahepoolseid kohtumisi, et pidada nõu selle üle, kuidas julgustada Põhja-Koread loobuma oma tuumaprogrammist lõplikult, märkis Valge Maja pressiesindaja Gordon Johndroe.
USA president kohtub juba täna oma Hiina Rahvavabariigi kolleegi Hu Jintao’ga ning homme liidritega Jaapanist ja Lõuna-Koreast. Lisaks kavatseb Bush tippkohtumise kõrvalt kohtuda ka Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga, et arutada konflikti Venemaa ja Gruusia vahel Lõuna-Osseetias, samuti Moskva jätkuvat vastuseisu USA raketitõrjesüsteemidele Euroopas.
Medvedeviga soovib enda sõnul «tõsiselt läbi rääkida» ka Jaapani peaminister Taro Aso, kelle sõnul on lisaks kiirelt arenevatele majandusssidemetele tähtis, et kaks riiki lahendaksid lõpuks ka aastakümneid omavahelisi suhteid pingestanud Kuriili saarte probleemi ja kirjutaksid alla ametlikule rahulepingule, mis formaalselt lõpetaks Teise maailmasõja Aasias.