Iraagi sõjaka šiialiidri Moqtada al-Sadri pooldajad tulid täna Bagdadis tuhandete kaupa avalikult meelt avaldama kahepoolse pakti vastu, mis lubab USA vägedel jääda riiki veel kolmeks aastaks.
Iraagis marsivad tuhanded protestiks USA vastu
Firdoosi väljakul, kus kunagi seisis Saddam Husseini kuju, lehvitati Iraagi lippe ja hüüti valjuhäälselt loosungeid ameeriklaste vastu ning rüvetasid ja põletasid president George W. Bushi kujutavat nukku, mis kandis käes portfelli kirjaga «orjalikkuse ja häbi pakt», vahendas Reuters.
Sadristidele loeti ette ka mõjuvõimsa liidri sõnum, milles too lubas toetada ükskõik millist viisi okupantide väljaviskamiseks. Ekstaasis rahvamass hüüdis selle peale, et jumal on suur ja langesid palveks põlvili. Seejärel hakati uuesti marssima ja protesteerima äsja sõlmitud lepingu vastu. Kõike seda jälgisid katuselt Iraagi armee snaiprid.
Moqtada al-Sadri abi Hazim al-Araji ütles Reutersile, et täna peab Iraagis olema ühtsus araablaste ja kurdide, kõigi kogukondade vahel, et lükata ameeriklaste julgeolekupakt tagasi. «Need inimesed astuvad välja, et tõestada julgeolekupakti väärtusetust,» rõhutas ta. Bagdadi julgeolekuametist kinnitati, et protestid on möödunud ilma intsidentideta.
Iraagi parlamendilt veel heakskiitu ootav julgeolekupakt näeb ette USA vägede tagasitõmbumist linnadest juba järgmise aasta keskpaigaks ning lõplikku lahkumist 31. detsembril 2011. USA väed peavad hakkama taotlema ka Iraagi luba inimeste arreteerimiseks ning allhankijad allutatakse kohalikele seadustele.
USA tegi kuid väldanud läbirääkimistel peaminister Nuri al-Maliki ühtsusvalitsusele siiski olulisi järeleandmisi ning viimane peab sadristide käitumist naeruväärseks, sest varem tahtsid nood võõrvägede lahkumisele kindla tähtaja määramist, aga nüüd on paktis pakutud daatumi vastu.
Sadri toetajad on korraldanud rea veriseid ülestõuse pärast USA vägede invasiooni viie ja poole aasta eest. Nende kõrval on aga praegu ka teised poliitilised jõud väljendanud reservatsioone värskes paktis sisalduvate detailide vastu. Sellegipoolest usutakse, et leping läheb parlamendist valitsuse survel läbi.