Parvlaeval Estonia septembris 1994. aastal hukkunute omaste huve esindavad organisatsioonid nõuavad laevakatastroofi põhjuste uut uurimist.
Estonia ohvrite omaksed nõuavad uut uurimist
21. november 2008, 20:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonia ohvrite omaste fondi esimees Lennart Berglund Rootsist on pidevalt nõudnud ohvrite säilmete välja toomist laevavrakist, kuid sellest Rootsi valitsus ja teised osapooled keeldunud, vahendas thelocal.se.
Samas rõhutas ta, et Eesti on avaldanud põhimõttelist valmisolekut naasta laevahuku kohta, et uusi asitõendeid otsida, kuid Rootsi keeldub sellest kategooriliselt.
Eestis tegutseva laevahukiu ohvrite lähedaste organisatsiooni esindaja Helja Kaskel ütles AFP-le, et viimastel aastatel ilmsiks tulnud uute asjaolude valguses pole mingit kahtlust, et 1997. aastal valminud rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruanne laevahuku põhjuste kohta on ekslik.
Ohvrite lähedaste organisatsioonid alustavad pühapäeval nädalapikkust kampaaniat, mille eesmärk on veenda avalikkust uue uurimise korraldamise vajaduses.
Parvlaev Estonia uppus Läänemerel 28. septembril 1994, laeval olnud 989 reisijast õnnestus pääseda vaid 137.
Nii Rootsis kui Eestis algatati laevahuku põhjuste üle uus uurimine 2005. aastal, kui mitemed hukkunute omaksed, laevanduseksperdid ning poliitikud olid väitnud, et katastroofi põhjustas plahvatus.
Eestipoolset uurimist juhtinud riigiprokürör Margus Kurm on sel nädalal AFP-le öelnud, et kuni ei õnnestu saada selgust, kuidas sattus vesi autodekist allapoole, ei ole võimalik laevahuku toimumist adekvaatselt kirjeldada.
Samuti on ta avaldanud nördimust, et Rootsi valitsus ei võimalda tal vestelda tuukritega, kes käisid laevavrakil ja filmisid seda 1994. aastal, enne kui ligipääs veealusele hauakohale keelustati.