/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/22/680134t1h78ea.jpg)
Austria oleks pidanud endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vabakslaskmist rahvusvahelisele üldsusele ammendavalt põhjendama, leiab Venemaa poliittehnoloogiate keskuse asepresident Georgi Tšižov.
Vene politoloog: Austria peaks Golovatovi juhtumit selgitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Diplomaatiline skandaal varjutas peamise - Austria tegevuse juriidilised tagamaad. Kas järgiti hoolega kõiki Austria seadusandluses ette nähtud protseduure? Kas välkiire loobumine ekstraditsioonist oli kaheldamatult legitiimne? Arvan, et Viin peaks esitama rahvusvahelisele üldsusele üksikasjaliku argumentatsiooni, vastasel korral jäävad ikka ja jälle kõlama kahtlustused, et auväärne Euroopa Liidu riik rikub Moskvale meeldida püüdes demokraatlikke põhimõtteid,» ütles politoloog usutluses BNSile.
Tema sõnul on Balti riikide «kompromissitu seisukoht Golovatovi küsimuses igati mõistetav: 1991. aasta 13. jaanuari sündmused on nende seni veel lühikese iseseisvuse ajaloo üks lähtepunkte». Seejuures on mitmed tolle traagilise öö asjaolud seniajani ebaselged, tõdes Tšižov.
«Kõrge nõukogude ohvitseri kohtu alla andmine ei tähenda sugugi tema automaatset süüdimõistmist. Lõppude lõpuks täitis ta käsku, täitis oma kohust. Ent tema tunnistused võiksid teoreetiliselt viia lähemale tõe väljaselgitamisele ning suhete tugevnemisele Balti riikide ja Vene riigi vahel, mis muide astus 1991. aasta jaanuaris president Boriss Jeltsini näol välja Leedu toetuseks,» ütles politoloog.
«Äsjane diplomaatiline skandaal läheb aga Euroopa Liidu ajalukku pretsedendina - nõndanimetatud uue Euroopa riikide äärmiselt jäiga kollektiivse väljaastumisega ühe EL-i vanima liikme vastu. Balti riigid näitasid, et nad on valmis nende jaoks põhimõtteliste asjade eest seisma hoolimata «vanemate partnerite» autoriteedist. Kuid eelistaksin siiski, et Leedu ja Austria vaheline diskussioon käiks juriidilises, mitte emotsionaalses võtmes,» sõnas Tšižov.
Poliittehnoloogiate keskus on üks Venemaa juhtivaid nõustamisfirmasid poliitilise analüüsi ja avalike suhete turul. Keskuse klientide seas on presidendiadministratsioon, föderatsiooninõukogu, ministeeriumid, mitmed diplomaatilised välisesindused, sealhulgas saatkond Leedus.