/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2011/07/27/686954t1h4e84.jpg)
Norra tulistamise valguses kütavad Leedus kirgi fotod sõjaväelastest, kes jagavad interneti suhtlusvõrgustikes pilte, kus nad lisaks sõjaväemundrile kannavad natsisümboolikat.
Leedu sõdurite natsipildid tekitavad muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühed ja samad mehed, ühel pildil sõdurivormis näiteks õppustel või auvahtkonnas, teisel aga neonatside stiiliklassikaks saanud tumedas jopes skinhead’ide 11. märtsi paraadil või siis vaba aega veetmas nii napis rõivas, mis paljastab õlale tätoveeritud haakristi – selline on fotogalerii, mille riputas pärast Norra intsidenti üles organisatsioon Antifa Lietuva.
Leedu suurim päevaleht Lietuvos rytas märkis neid pilte kommenteerides, et kuigi neid natsipilte võib käsitleda kui noorte meeste ebaküpseid nalju, tuleb samas tunnistada, et fotodel olevad inimesed on seotud sõjaväega ja neil on ligipääs lahingrelvastusele. «See võib kõlada paranoiliselt, kuid Norra sündmused näitavad, et fanaatikuid tuleb võtta tõsiselt,» nentis leht.
Vilniaus Diena märkis, et julgeolekuteenistuse hinnangul on radikaalid aktiveerunud. Alles möödunud nädalal võeti Leedus kinni kümme inimest, keda kahtlustatakse tänavu 20. aprillil Taurase mäele Adolf Hitleri sünnipäeva puhul haakristide ja natsilippude heiskamises.
Sama ajaleht meenutas ka, kuidas antifašistid paljastasid Leedu ajaloolase ja ajakirjaniku Ričardas Čekutise, kes soovitas suhtlusportaalides lahendada vähemuste küsimust napalmi abil.
Postimehe küsimuse peale, kust Antifa Lietuva veebilehel rippuvad pildid ja meeste isiklikud andmed pärinevad, vastas organisatsiooni esindaja, et pildid pärinevad erinevate suhtlusvõrgustike galeriidest, kuhu neonatsid neid reeglina igasuguste piiranguteta üles riputavad.
«On raske öelda midagi enamat neonatsismi kohta Leedu sõjaväes. Kõik, mis meil on, on need pildid ja mõnevõrra infot üksikute isikute kohta,» selgitas end vaid Antifa Lietuvana identifitseerinud esindaja Postimehele. Sama allikas märkis lisaks, et peab tõenäoliseks, et sõjavägi tõmbab keskmisest enam ligi paremäärmuslikku noorsugu.
«Kui üks isik osales 11. märtsi rongkäigus Vilniuses ja kui see isik on sõdur Leedu relvajõududes, kuhu kuulub rohkem kui 12 000 sõdurit, pole Leedu relvajõududel tervikuna sellega midagi pistmist,» vahendas kaitseminister Rasa Juknevičienė kommentaari Leedu kaitseministeeriumi pressiesindaja.
«Uurimine käib ja seda isikut on juba kutsutud korrale sõjaväe eetikakoodi rikkumise pärast. Pealegi tundub mulle, et osa Leedu meediast on seda teemat kunstlikult üle võimendanud,» jätkas Juknevičienė. Ministri hinnangul on kahetsusväärne, et Leedu ajakirjandus tõmbab paralleele Norra tragöödia ja selle vahel, et üks Leedu sõdur osales 11. märtsi rongkäigus.
Praegu Leedu kaitseväe juhataja kohuseid täitev sealse maaväe ülem kindralmajor Jonas Vytautas Žukas aga meenutas, et sõjavägi on osa ühiskonnast. «Seetõttu ei välistaks ma võimalust, et isegi kõige karmim sõdurite valik ei suuda täielikult ära hoida ühiskonna probleemide jõudmist Leedu kaitsejõududesse,» sõnas ta.
Kaks aastat tagasi kerkis sarnane teema üles Tšehhis. Nimelt avastati hiljem pilte vaadates, et nende Afganistanis teeninud ja hea teenistuse eest ordenidki saanud ohvitserid olid seal kandnud natsisümboolikaga kiivreid.
Ka Eestis pole sarnased skandaalid võõrad. 2006. aastal jäi fotokaamera ette naiskaitseliitlane, kes kandis paraadil haakristikujulist kõrvarõngast. Kaitseväe pressiteenistuse hilisema teate kohaselt oli see kandja jaoks mitte natsi-, vaid õnnesümbol.
2008. aastal aga jäi fotograafile silma Relva-SSi sümbolit meenutav tätoveering Afganistanist naasnud sõduri kaelal. Kaitseväe pressiteenistuse selgituse kohaselt oli aga tegu hõimumärgiga.