/nginx/o/2011/07/17/674100t1hf83b.jpg)
Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas, et Moskva seisab vastu USA kavale paigutada püüdurraketid ja radarid Musta mere piirkonda.
Venemaa seisab vastu raketikilbile Musta mere piirkonnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Must meri on alati olnud sõpruse ja koostöö meri ning see peaks jääma nii ka tulevikus,» ütles Rogozin Türgi pealinnas Ankaras, vahendas RIA Novosti.
Venemaa on varem nõudnud juriidilist garantiid, et Euroopasse rajatav raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Samuti soovib Venemaa detailseid andmeid raketikaitsesüsteemi kohta. Näiteks, kui palju ja millist tüüpi püüdurrakette kasutatakse, kui kiiresti need lendavad ning kuhu raketid ning radarid paigutatakse.
«Riigina, millel on väljapääs Vahemerele ja Mustale merele, peab Türgi otsustama, kas ta lubab merel baseeruvad Ameerika raketid sinna toimetada või mitte,» lisas Rogozin, kelle sõnul seisab Venemaa sellele vastu.
«Türgi on äärmiselt oluline osaleja nii NATO kui ka kogu euroatlandi regiooni jaoks. Ta on Euraasia tõusev täht,» lisas Türgi poliitikute ja diplomaatidega kohtuv Rogozin, kelle sõnul on Venemaal ja Türgil palju ühist.
Möödunud aastal jõudis allianss Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele raketikaitsekilbi arendamises, mis kaitseks nii NATO liikmesriike Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril. Kava näeb ette USA püüdurrakettide ja radarite paigutamist Euroopa territooriumile.
NATO uus strateegiline kontseptsioon nimetab koostööd Venemaaga strateegiliset tähtsaks, kinnitades, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu. Kuigi NATO lubas teha Venemaaga koostööd ka kavandatavas raketikaitsesüsteemis, pole selge selle avatus Venemaale.
Seejuures on USA ja NATO kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist lähtuvast ohust.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.
Venemaa president Dmitri Medvedev on varem hoiatanud, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb võtta kasutusele vastuabinõud ehk arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali. «Kuid see oleks väga halb stsenaarium, mis viiks meid tagasi külma sõja ajajärku,» tõdes Medvedev.