/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2011/08/01/692418t1h23ab.jpg)
«Kinnitan seda kategooriliselt!» vastab prokurör Simonas Slapšinskas küsimusele, kas ta võib ikka kindlalt öelda, et Austriani jõudnud order 1991. aasta Vilniuse veresauna korraldamises kahtlustatava Mihhail Golovatovi vahistamiseks oli korrektne.
Leedu prokurör kinnitab orderi korrektsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühel ELi riigil pole õigust kahelda teise ELi riigi antud infos. See põhineb vastastikuse usalduse ja koostöö printsiibil,» ütleb Slapšinskas orderi sisu kohta. «Andes välja sellise dokumendi nagu Euroopa vahistamisorder, võtame me kogu vastutuse.»
Slapšinskase sõnul lubasid nad kohe pärast Golovatovi vahistamise teadet Austriale, et annavad kogu vajamineva info – nii kinnipidamise aluseks kui ka Leedule väljaandmiseks.
Vilniuse Ülikooli politoloogiaprofessor Kestutis Girnius aga siiski kahtleb orderi korrektsuses. «Esiteks paistab, et vahistamisorder – vähemalt selle viimane versioon pärast mõningast pausi – anti välja alles 2010. aasta oktoobris. See on väga veider, sest sündmus leidis aset 1991. aastal,» sõnab ta.
«Teiseks saatsid leedulased standardse Euroopa vahistamisorderi. Kolmel ELi riigil – Austrial, Prantsusmaal ja Itaalial – on selles küsimuses erand,» loetleb Girnius. «Kui praegune süsteem kehtestati, siis need riigid teatasid, et ei uuri ühtki enne 2002. aastat toime pandud kuritegu. Ehk siis Leedu väljastas valet tüüpi vahistamisorderi ja pidanuks seda ise teadma.»
Leedukeelne order
Politoloogi sõnul olnuks loomulik, et kui Leedu prokuratuur tahab Golovatovit kätte saada, pidanuks nad ka kindlustama, et order on veatu – laskma selle näiteks Prantsuse ja Saksa rahvusvahelise õiguse ekspertidel üle vaadata.
«Kolmas viga oli see, et nende originaaltekst oli ainult leedu keeles koos ingliskeelse kokkuvõttega. Ei saa ennustada, kus see isik vahistatakse, mistap täispika ingliskeelse teksti mittekoostamine pole õigustatud,» leiab Girnius.
«Lisaks on austerlased kaevanud, et orderi tekst oli liiga hägus, põhiosas ümberjutustus 13. jaanuari sündmustest,» jätkab politoloog. «Ma kardan, et see on tõenäoliselt tõsi – vahistamisorder ei vastanud Euroopa standarditele. Ma olen näinud selle ingliskeelset kokkuvõtet, mis ütleb, et Golovatov oli Vene kommunistliku partei liige. See on ebaoluline.»
Ei pruugi vahi all hoida
Viini käitumise muudab Girniuse sõnul kahtlaseks nende äärmiselt kiire tegutsemine. Ta viitab Austria parlamendisaadiku Peter Pilzi sõnadele, et Golovatovi küsimuses peeti mitu koosolekut, nende seas üks kell neli hommikul justiits-, sise- ja välisministeeriumi esindajate osavõtul.
«Juhul kui nad ei soovinud Golovatovit kohe vabaks lasta, polnuks mingit põhjust pidada koosolekut kell neli hommikul, ning olukorras, kus austerlased ütlevad järjepidevalt, et otsuse langetas kohtuvõim, kerkib küsimus, mida tegi välisministeerium sellisel arutelul,» nendib Girnius. «Paistab, et Leedule anti äärmiselt vähe aega enda õigustamiseks, oli teatud poliitilist survet ning Austria välisministeeriumil oli märksa tähtsam roll kui pidanuks.»
Sellele viitab ka prokurör Slapšinskase meeldetuletus, et vahi all hoidmine pole ainus viis tagamaks kinnipeetu püsimine riigis seni, kuni on välja selgitatud täpsemad asjaolud. «Võib võtta kasutusele ka pehmemaid sunniviise – see võib olla kirjalik lubadus mitte lahkuda või kautsjoni maksmine,» toob ta näiteid.
«Märgiksin, et rahvusvahelised nõuded, näiteks Euroopa väljaandmiskonventsioon, lubavad vahistatu vabastada, kui orderit täitnud riik 18 päeva jooksul piisavalt infot ei saa,» jätkab prokurör. «18 päeva. Antud juhtumil saime teate Golovatovi vabastamisest vähem kui 24 tunni jooksul.»
1990. aasta märtsist 1991. aasta jaanuarini Leedus aset leidnud vägivalda puudutava uurimisega seoses otsivad Leedu võimud taga 23 inimest, kellest kaks varjuvad Valgevenes ja 21 Venemaal.
Golovatovi vahistamine
• Endine KGB ohvitser Mihhail Golovatov, keda kahtlustatakse 1991. aasta 13. jaanuaril 14 leedulase elu nõudnud Vilniuse veresauna korraldamises, peeti kinni 14. juulil Viinis. Päev hiljem lasid Austria võimud ta vabaks.
• Leedu on avaldanud Austria käitumise pärast protesti. Nende justiitsminister on öelnud avalikult välja, et kahtlustab Venemaa survet Austriale.
• Austria käitumise on hukka mõistnud ka ELi justiitsvolinik Viviane Reding.