/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2011/07/31/692050t1h43c3.jpg)
Vilniuse Ülikooli politoloogiaprofessor Kestutis Girnius kahtleb Leedu võimude möödunudnädalases otsuses tunnistada Medininkai veresaun inimsusvastaseks kuritööks.
Politoloog peab Medininkai veresauna inimsusevastaseks kuritööks tunnistamist kahtlaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma pole rahvusvahelise õiguse ekspert, kuid siiski küsiksin: kas üks riik saab deklareerida, et miski on sõjakuritegu või inimsusvastane kuritegu, või peab seda tegema näiteks rahvusvaheline kriminaalkohus?» arvustab Girnius.
«Sama küsimus on üles kerkinud seoses Norra mõrvaga. Kas riik ikka saab sellise otsuse ühepoolselt langetada? Kui ei saa, siis pole minu hinnangul väga mõistlik seda teha, sest juhul kui mõni neist inimestest kunagi vahistatakse, võivad nad tänu sellele väita, et neid süüdistatakse kuritöös, milles pole süüdistajal õigus neid süüdistada,» kahtleb Girnius.
«Kui sul pole õigust neid süüdistusi esitada, siis sa ei saa ka oodata, et teised riigid neid süüdistusi tõsiselt võtaksid,» hoiatab professor. «Ma ei saa näiteks saata austerlastele kirja, et nad teid vahistaksid, sest mul pole õigust ordereid välja anda. Kui Leedu võimudel pole õigust esitada süüdistusi inimsusvastastes kuritegudes, muutub see kasutuks paberitükiks.»
Medininkai ainus ellujäänu Tomas Šernas peab aga otsust kvalifitseerida 1991. aasta 31. juuli sündmused inimsusvastaseks kuritööks õigeks. «Kui ohvritel polnud relvi – ainult politseinikel olid relvad, aga neile anti käsk mitte osutada sõduritele vastupanu –, siis isegi NSVLi seaduste järgi tulnuks need inimesed nende kuritegude eest kohtu ette tuua,» lausub Šernas. «Seetõttu olen nõus ka nende kuritegude ümberkvalifitseerimisega.»
«Minult küsiti, mis saab, kui need inimesed ei saa kunagi karistatud,» räägib Šernas. «Ma arvan, et isegi kui nad ei saa karistust kätte ning kui riik ütleb, et nad on kahtlusalused, sest nad võisid need kuriteod toime panna, on see suur asi, sest annab teatud poliitilise sõnumi, et riik hoolib oma kodanikest ning sellest, mis juhtus.»
Leedu võimud otsivad seoses Medininkai veresaunaga jätkuvalt taga kolme 1991. aastal Riia OMONis teeninud Vene kodanikku.