Gröönimaa rahvas toetas suuremat sõltumatust

TO GO WITH AFP STORY BY SLIM ALLAGIU --- The Greenland (L) and Danish flags flutter behind a sculpture, called Kaassassuk which symbolises an Inuit legend about an orphan child being hunted, but protected by a female spirit, (depicted on the left), who gives him strength and confidence in himself, in downtown Nuuk, the capital of Greenland, on November 24, 2008, the eve of a referendum on self-determination. Most of the around 39,000 eligible voters on this Arctic island share the same view, with a recent poll indicating that as many as 75 percent of Greenlanders intend to vote "aap," or "yes" to the proposal to give the semi-autonomous Danish territory self-rule. With the referendum, the Arctic island, which was granted semi-autonomy from Denmark in 1979, has the chance to take over control of new areas such as natural resource management, justice and police affairs and to a certain extent foreign affairs AFP PHOTO/Slim Allagui Foto: Slim ALLAGUI/AFP

Gröönimaa elanikud toetasid eilsel referendumil ülekaalukalt ulatuslikumat autonoomiat, mis võib sillutada teed saare lõplikule iseseisvumisele.

 

2009. aasta juunis senise poolautonoomse staatuse asemel kehtima hakkava uue korra kiitis heaks koguni üle kolmveerandi hääletanutest, vahendas AFP.

Selget toetust suuremale sõltumatusele näitasid ka eelnevad arvamusuuringud ning sellise otsuse poolt oli enamik regionaalse parlamendi erakondadest.

Gröönimaa pealinnas Nuukis tähistati seetõttu rahvahääletust ilutulestikuga öötaevas juba enne ametlike tulemuste väljakuulutamist.

Kohaliku valitsuse juht Hans Enoksen tervitas hiljem rahvast emotsionaalses telepöördumises, milles ta tõdes, et nüüd on saarele antud mandaat astuda veel üks samm iseseisvuse poole.

Euroopa Liidust veerand sajandi eest välja astunud gröönlasi, keda on vaid veidi üle 57 000 hinge, tunnistatakse nüüd eraldi rahvana ka rahvusvahelises õiguses ning grööni keelele antakse saarel ametliku keele staatus.

Taani keskvõimuga koostöös välja töötatud ettepanekute alusel saavad kohalikud võimud suurema õiguse potentsiaalselt rikkalikele arktilistele maavaradele, samuti suurema kontrolli oma kohtu- ja politseivõimu üle.

Kopenhaagen hakkab edaspidi välis- ja kaitsepoliitilisi otsuseid tehes ka kohaliku valitsusega konsulteerima, ent neis küsimustes jääb viimane sõna ikkagi keskvõimule, mistõttu pole ilmselt oma tuleviku pärast vaja karta ka saarele rajatud USA Thule radarijaamal.