/nginx/o/2011/08/05/696866t1hd363.jpg)
Soome president Tarja Halonen muretseb üldise sallimatuse ja võõrviha üha laiema levimise pärast Soomes.
Halonen muretseb sallimatuse ja võõrviha leviku pärast Soomes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vihast räägitakse nüüd avalikumalt ja tooremalt, kui seda tehti varem,» rääkis riigipea ajalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus.
Ka Haloneni enda sõbrad, kes on kolinud Soome mingist muust riigist, on puutunud kokku seisukohtade karmistumisega.
«Nii mõnigi ütleb, et Soome on rahvusvahelises plaanis endiselt toimiv, asjalik ja hea maa, kuid õhkkond on kohati vaenulikum kui varem.»
Vihased mõtteavaldused pärinevad suhteliselt väikestest gruppidest. Sellise vähemuse tegutsemine võib Haloneni sõnul olla ohtlik, sest mädandab kogu ühiskonda.
«On aeg silmad avada. Keskustelu ei saa enam edasi lükata. Norralased ütlesid pärast terrorirünnakuid ilusti, et rohkem on vaja demokraatiat, veelgi enam avatust ja koostööd.»
Riigipea sõnul on valdav osa soomlastest võõrviha ja hirmu õhutamise vastu. Halonen pöördubki just nende poole, et nad ütleksid äärmusliikumistele kindlalt ei.
«Loodan, et inimesed liituvad keskusteludega oma nime all ja oma näoga ning ütlevad, et nad pole samal seisukohal äärmusliikumistega.»
Viha ja vaen vohavad eriti interneti jututubades. President rõhutas, et sallimatuse suhtes ei saa olla salliv.
«Sõnavabadus on osa väljendusvabadusest ja see kuulub inimõiguste hulka, kuid see ei seisa kõigest muust kõrgemal. Igal inimesel on õigus avaldada arvamust, kuid see ei tohi teisi solvata. Tuleb ennast talitseda.»