Mustanahalised Peterburi staadionitele ei pääse

Jalgpalliklubi Peterburi Zeniidi poolehoidjad. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Viimastel aastatel sagenenud ksenofoobiailmingud Venemaal avalduvad ka jalgpallis, sest avalik saladus on, et mustanahalised Peterburi Zeniidi kodustaadionile ei pääse.

Venemaa jalgpallifännid on tuntud oma lojaalsuse poolest, kuid sama riigi vutihuligaanid paistavad silma ka oma sõjakuse ja vägivallaga, mis tihtipeale lõpevad kakluste või rahutustega.

Kamerunist pärit, kuid viimased 17 aastat Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis elanud 42-aastase Désiré Deffo kinnitusel pole Neevalinna jalgapallistaadionid kohad, kuhu mustanahalised võiksid julgelt minna. Deffo sõnul tähendab zenitšikute Petrovski kodustaadionile minek oma eluga riskimist, kirjutas Le Monde.

Ka Peterburi linnavolikogu liikme Vadim Tulpanovi sõnul pole ta 22 000 pealtvaatajat mahutava Zeniidi kodustaadioni tribüünidel ühtegi mustanahalist kunagi näinud. 22-aastane zenitšik Dmitri ei salga, et osa jalgpalliklubi fännidest toetab neonatsionalistlikke vaateid ja suhtub halvasti mustanahalistesse jalgpalluritesse.

«On oluline neegritele näidata, et nad on neegrid,» ütles Dmitri, kelle sõnul ei kuulu mustanahalised Peterburi linnapildi juurde, kuna «nende koht on Aafrikas».

Zeniidi ultrate hulka kuuluv 24-aastane Anton selgitas, et klubi traditsioonide ja identiteedi hulka ei kuulu «värvilised mängijad». «Selleks ei pea olema must - see on ainus asi, mis meid eristab meie Moskva rivaalidest,» täpsustas 23-aastane Maksim Letšenko, kes nimetas end jalgpallihuligaaniks, kellele meeldib Moskva CSKA jalgpalliklubi poolehoidjatega kakelda.

Just pealinna klubide toetajatega on Zeniidi fännidel kujunenud välja ajalooline vastasseis. Armeelaste kõrval on põlisvaenlasteks ka Moskva Dinamo poolehoidjad ehk dünaamikud ja Moskva Spartaki toetajad ehk punavalged.

Zeniit tuli möödunud aastal Venemaa meistrivõistluste võitjaks, samuti võitis klubi ühe ihaldatuima UEFA karikasarja karika. Zeniidi koduväljakul on mänginud mitmed Euroopa suurklubid, nagu Marseille Olympique, Torino Juventus ja teised meeskonnad, mille koosseisu kuuluvad ka mustanahalised mängijad. Zeniidi poolehoidjatest ultrad «tervitavad» neid mängijaid aga banaanide ja valgete kostüümidega, mis sarnanevad fanaatiliste Ku Klux Klani liikmete riietusega.

Vähemoluline pole ka fakt, et Peterburi Zeniidi jalgpallimeeskonnas ei mängi ühtegi mustanahalist mängijat. Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) on teinud jalgpalliklubile ka vastava järelpärimise, kuid meeskonna treeneri hollandlase Dick Advocaati kinnitusel ei saa ta oma meeskonda mustanahalisi mängijaid võtta, sest klubi fännid lihtsalt ei toeta seda otsust.

25. juulil määras UEFA distsiplinaarkomisjon Zeniidile 36 880 euro suuruse trahvi, sest jalgpalliklubi toetajad jäid jalgpalliliidule silma oma rassistlike kalduvustega. Trahvide maksmine pole aga Venemaa rikkaima jalgpalliklubi juhtkonnale väga suur peavalu, sest meeskonna suurtoetajaks on Venemaa gaasigigant Gazprom.

Kuna Peterburi Zeniidi tuntuimate pöidlahoidjate hulka kuuluvad ka näiteks Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja peaminister Vladimir Putin, siis on klubi end majanduslikult hästi kindlustanud.

Liikumise Venemaa Ilma Rassismita eestvedaja Aleksander Vennikovi kinnitusel peab «jalgpallistaadion olema puhas territoorium», sest vastasel juhul kujuneb sellest «kõikide natside kool».

Ksenofoobiailmingud Venemaa jalgpallistaadionitel pole viimastel olnud pelgalt erandid, sest noorte natsionaalpatriootlike vägivaldsus pakub kõneainet pea iga nädal. Peamiselt on rünnakud suunatud Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast pärit inimeste vastu, kuid vähem ei sallita ka punkareid, antifašiste ja mustanahalisi.

Ksenofoobia juured peituvad NSV Liidu lagunemise järgsetes segastes aegades, kuid Venemaa võimude suhtumine rassivihast kantud rünnakutesse on siiani üsna leige.

Rassikuritegude vastu võitleva SOVA keskuse kinnitusel hukkus ainuüksi eelmisel aastal Moskvas 86 Kaukaasiast või Aafrika riikidest pärit inimest, kes langesid ksenofoobiast põhjustatud rünnaku ohvriks.