/nginx/o/2011/08/10/702976t1h5188.jpg)
Leedsi ülikooli sotsioloog Paul Bagguley avaldas The Guardianile, et rüüstamine on mässude puhul tavapärane, kuid antud juhul Inglismaa rahutuste puhul suurendas probleemi ulatust segu praktiliste põhjustega.
Leedsi ülikooli sotsioloog Paul Bagguley avaldas The Guardianile, et rüüstamine on mässude puhul tavapärane, kuid antud juhul Inglismaa rahutuste puhul suurendas probleemi ulatust segu praktiliste põhjustega.
Väga oluline rahutuste faktor on Bagguley teatel suurenev tööpuudus, kuna järjest rohkem inimesi on tegevusetud ja seega vabad, osalemaks rahutustel.
«Ilma tööta on suurem tõenäosus, et inimesed passivad tänavatel. Samuti on varasemast rohkem ihaldusväärseid tooteid, mida varastada,» analüüsis ta.
Röövimist näevad vargil käivad märatsejad sotsioloogi hinnangul lisaks vähem riskantse tegevusena kui mässamist. «Röövimine kaldub kaasa haarama laiemat inimeste hulka – lapsi, naisi, vanemaid inimesi – kuna sellega ei kaasne füüsilist vägivalda. Mäss võimaldab inimestel kaotada oma seesmised tõkked, annab neile vabaduse teha asju, mida nad tavaliselt ei teeks,» jätkas Bagguley.