Teadlased muutsid esmakordselt edukalt looma geneetilist koodi

Caenorhabditis elegans ehk varbuss.

FOTO: Wikipedia.org

Teadlased avaldasid, et on loonud esimese kunstlikult loodud geneetilise koodiga looma.

Uus tehnika võib teadlaste sõnul anda bioloogidele täieliku kontrolli elusorganismide molekulide üle, vahendab BBC.

Cambridge’i ülikooli meeskonna töö, mis kasutas ümarusside hulka kuuluva varbusse, avaldati teadusajakirjas Journal of the American Chemical Society’i (JACS).

Caenorhabditis elegans liiki kuuluvad ussid on ühe millimeetri pikkused ning nende läbipaistvates kehades on vaid tuhatkond rakku.

Looma teeb eriliseks see, et tema geneetilist koodi on laiendatud, et luua bioloogilisi molekule, mida looduses muidu ei esine.

DNAst koosnevad geenid võimaldavad elavatel organismidel toota aminohapetest valke ja nõnda organismi ehitada. Elavas looduses esineb vaid 20 aminohapet, millega moodustatakse kümnete tuhandete kombinatsioonidega erinevaid eluks vajalikke valke.

Molekulaarbioloogid Sebastian Greiss ja Jason Chin on ümarussi geneetilist koodi muutnud sedasi, et lisasid sinna aminohappe koodi, mida loodusest muidu ei leia. Chin kirjeldas, et sama tehnikat võidakse tulevikus kasutada valkude loomiseks, mis on täielikult teadlaste kontrolli all.

Geneetiline kood moodustub neljast tähisest (A,C,G,T), millele vastavalt valitakse/toodetakse organismis aminohapped. Geneetilist koodi kasvõi ühe osa võrra muutes, võib rakk lugeda valku luues, et ehitusprotsessi tuleb kaasata ka aminohape, mida muidu elusorganismis ei leidu.

Sama on suudetud varem teha vaid kolibakteriga, kuid mitte looma puhul. Ümarusside puhul tõestas kunstlik aminohape, mis ussi igas rakus valkude koostisele lisati, et taoline põhimõte toimib aga ka suuremate organismide puhul. Kunstlik aminohape ja valk, mida uss tänu uuele koodile tootis, sisaldab helendavat värvi, mis kiirgab ultraviolett valguse käes kirsipunaselt. Muidu on ümarussid läbipaistvad ja ei kiirga ühtegi värvi.

Chini teatel on võimalik koodi lisada ükskõik millise kunstliku aminohappe lisamist valkude koostisesse, loomaks ümarussile uusi omadusi.

Molekulaarbioloog Mario de Bono võrdles uut leiutist Nobeli auhinna teeninud tööga, milles uuriti rohelist fluorestseerivat valku (GFP), mis kuulub nüüd bioloogialaborite standardvarustuse hulka üle maailma.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles