Soovist tuua lõpp viimased 20 aastat Paapua Uus-Guinea idaosa laastanud hõimusõdadele on ühe võitleva poole naised viimase kümnendi jooksul tapnud kõik neile sündinud poeglapsed, väidavad nende suguõed naaberhõimudest. Antropoloogide sõnul ei pruugi need väited sugugi alusetud olla.
Pikka aega kestnud hõimudevaheline verevalamine on jätnud Gimi piirkonna naised perekondade toitmise küsimuses väga keerukasse olukorda. Meeleheitel naised olevat seetõttu omavahel kokku leppinud, et sõdade lõpetamiseks tapavad nad ära kõik poisid, et nood ei kasvaks tulevikus sõjateele minevateks meesteks.
«See on kohutav, talumatu kuritegu, kuid naised pidid seda tegema,» rääkis Rona Luke Agibu külast Paapua ajalehele National. «Naised on olnud selleks sunnitud, sest see on ainus viis, kuidas nemad saavad lõpetada need kohutavad võitlused, mis on meie küladele viimase 20 aasta jooksul surma ja hävingut toonud.»
«Naistel on kõrini sellest, kuidas mehed neile kurbust toovad,» resümeeris Luke.
Konkureeriva Amosa küla naise Kipiyona Belase kinnitusel on perekonna toitmine peaaegu võimatu, sest mehed on kõik sõtta suundunud.
Selliste avaldustega esinesid Luke ja Belas Paapua Uus-Ginea idaosa pealinnas Gorokas toimunud lepituskohtumisel.
Paapua Uus-Guinea sotsioloogide sõnul on jutud massilisest imikutapust küll koledad, kuid sugugi mitte uskumatud. «Need hõimud asuvad nii kaugel, et ükskõik, mis seal ka ei juhtuks, see ei tule päevavalgele,» nentis Diana Panta Goroka Ülikoolist. «Nad võiksid üksteisega teha mida tahes ja keegi ei saaks teada.»
Suur osa Gimi džunglite hõimudest elab tänini sama hästi kui kiviaegsetes tingimustes. Suuremad hõimusõjad käivad igasuguse välise sekkumiseta juba aastast 1986. Kui osa neist on alguse saanud maavaidlustest, siis hulgaliselt on ka konflikte, mis on puhkenud sellest, et üks pool süüdistab teist enda äranõidumises.