Kui Liibüa liider Muammar Gaddafi kukutatakse, ei ole revolutsioon veel lõppenud.
Liibüa revolutsioon jätkub ka pärast Gaddafi kukutamist
Pärast Gaddafit läheb võim mässuliste nõukogu kätte, kirjutab Helsingin Sanomat.
See organ loodi selle aasta veebruaris Bengasis.
Mitte keegi ei tea kindlalt, mis pärast võimuvahetust juhtub. Vaatlejate sõnul on uue ühiskonna loomine väga pikk protsess.
Mässuliste nõukogu andis välja dekreedi, milles lubatakse kõigile liibüalastele võrdsust ja poliitilisi õigusi. Kuid see nõukogu ei ole sisemiselt ühtne. Need kahtlused said kinnituse juulis, kui mässuliste sõjaline juht Abdel Fattah Younes mõrvati. Osade mässajate teatel tapsid Younesi ta kaaslased. Younes oli varem Mummar Gaddafi üks lähimaid kaastöötajaid.
Võimalikest erimeelsustest hoolimata jätkab nõukogu koostööd.
Pole teada, kui palju liibüalasi tegelikult seda nõukogu toetab. Ilmselt siiski mitte kõik.
«Kui Gaddafi suudab kaua vastu panna, siis peab mingi osa ta riigi kodanikest teda toetama või siis see osa lihtsalt ei poolda mässuliste nõukogu,» selgitas Soome rahu- ja konfliktiuuringute keskuse uurija Tuomo Melasuo.
Liibüa tulevikule võib olla nii kahjuks kui kasuks see, et seal on vähem vanadest struktuuridest kinnihoidmist kui teistes revolutsiooni teinud Araabiamaades.
Kahjuks võib Liibüale olla see, et seal puuduvad poliitilised liikumised ja parteid, mis suudaksid teha rahvusvahelist poliitikat.
Demokraatiale aitab aga kaasa see, et mässajad ja NATO on peaaegu juba suutnud Muammar Gaddafi armee hävitada.
Näiteks Egiptuses läks võim pärast revolutsiooni armee kätte ning seda ei peeta demokraatlikuks.
Positiivse asjaoluna saab Liibüa puhul esile tuua veel seda, et see on jõukas riik, kus rahvaarv on võrdlemisi väike.